Kas teadsite?
Šveits ehitas kella, mis on tahtlikult vale 58,5 sekundit igast 60-st
Šveitsis on tuumavarjendis koht peaaegu igale elanikule.
Riigis on üle 370 000 varjupaiga – ligikaudu 360 000 era- ja 9000–10 000 avalikku –, mis pakuvad ruumi umbes üheksale miljonile inimesele umbes 9,1 miljoni elanikuga riigis – ligikaudu üks koht elaniku kohta.
See ei ole külma sõja pärand, mida keegi ei jõudnud lammutama hakata. See on kehtiv seadus. Kodanikukaitse föderaalse seaduse artikkel 46 nõuab, et igaüks, kes ehitab elamu, ehitaks ja varustaks sellesse varjualuse ning kohustab omavalitsusi pakkuma avalikke varjualuseid, kui erasektori pakkumine ei ole piisav. Uued elanikud maksavad ehituse ja hoolduse eest ühekordset tasu – praegu on pakutud 800–1400 CHF kodu kohta.
Šveits kulutab nende peale siiani. Umbes 220 miljonit Šveitsi franki on ette nähtud viieteistkümneks aastaks, kusjuures iga-aastased hoolduskulud tõusevad alates 2027. aastast 9 miljonilt Šveitsi frangilt 15 miljonile CHF-ile. Kakssada suuremat punkrit moderniseeritakse.
Jaotus on ebaühtlane – Genfi katvus on vaid 75% – ja umbes 100 000 väikseimat eravarjupaika, mis on ehitatud seitsmele või vähemale inimesele, on pensionil.
Ja vahepeal on need veinikeldrid. Ja saunad. Ja panipaigad. Berni ülikool hoiab asjad ühes. Luzernis asuva Sonnenbergi varjupaiga sissepääs asub keset laste mänguväljakut.
Kell: mis muudab Zürichi kuulsaimaks ekspordiartikliks teatud tähenduse.
Umbes 9,1 miljoni elanikuga riik on ehitanud ja hooldanud üheksa miljonit varjupaika sündmuse jaoks, mida pole juhtunud, ning pannud neisse ootamise ajaks veini. Kell teeb sama iga kuuekümne sekundi järel.
2012. aastal tarnis Apple iOS 6 kellarakendusega, mille esikülg oli must-valge numbriteta sihverplaat ja punane sekundiosuti, mis lõppes väikese kettaga. Šveitsi föderaalraudtee märkas. Disain on seadusega kaitstud. Apple ei küsinud.
Arveldust ei avalikustatud, kuid selle kohta on laialdaselt teatatud umbes 16 miljonit eurot – kella sihverplaadi eest, mille konstrueeris raudteeinsener 1940. aastatel rongiplatvormidele.
Insener oli Hans Hilfiker (1901–1993) ja põhjus, miks tema kell on kuulus, ei ole disainis. See on teise käsi, mis on meelega vale.
Šveitsi raudtee sõiduplaanid ei sisalda sekundeid. Rongid väljuvad alati terve minuti. Seega juhib riigis iga jaamakella elektriimpulss, mis saadetakse telefonivõrku ühelt põhikellalt kord minutis, mis viib minutiosuti edasi.
Sekundkäepide töötab aga oma mootoril - ja Hilfiker seadis selle tahtlikult kiiresti jooksma. See teeb oma sihverplaadi ringi 58,5 sekundiga. Seejärel peatub see kell kaksteist ja ootab umbes poolteist sekundit, kuni saabub põhiimpulss, minutiosuti hüppab ja rongid vabastatakse.
Hilfikeri väljaöeldud pausi põhjus: "viimasel hetkel rahu tuua ja rongi täpset väljumist hõlbustada."
Nii et 58,5 sekundit igast 60-st näitab maailma kuulsaim täpsussümbol teile valet aega. Saabub varakult ja ootab. See on ainult täpselt õigel hetkel, mis tegelikult loeb – ja see on õige sel hetkel igas Šveitsi jaamas korraga.
Kaasaegne elektroonika muutis pausi aastakümneid tagasi tarbetuks. Šveitslased hoidsid selle igatahes alles.
Peaaegu: tekkis lühike skandaal. Umbes 2014. aasta paiku hakkasid raudteed raha säästmiseks vaikselt eemaldama kasutatud seadmeid, kui nende eraldi mootorid ära kulusid. Pendelrändajad olid ärritunud. Projekteerijad süüdistasid raudteed vandalismis. Üks Zürichi ajaleht kurtis põhjendatult, et ilma punase käeta ei saa te viit sekundit üle minuti eristada viiekümne viiest.
Kell jäi. See on registreeritud kaubamärk, mis on litsentsitud kellassepale alates 1986. aastast ja see ripub endiselt tuhandetes Šveitsi jaamades, tehes sama, mida ta on teinud alates 1955. aastast: kihutab ümber sihverplaadi, saabub varakult ja seisab poolteist sekundit täiesti paigal, samal ajal kui terve riigi raudteevõrk lepib kokku, mis minut on.
Allikad ja viited
- NPR (august 2026), *Kuidas Šveitsist sai maailma tuumapommivarjendi pealinn* (rohkem kui 370 000 varjendit; garanteeritud ruum 9 miljonile kodanikule; kasutamine rahuajal veinikeldrite, saunade ja ladudena; Berni ülikool; sissepääs Sonnenbergi mänguväljakule Luzernis)
- swiss-heritage.com (360 000 era- + 9 000–10 000 avalikku varjendit; umbes üks varjendikoht elaniku kohta; 75% Genfist; 800–1400 franki tasu; 15 miljonit franki aastas alates 2027. aastast; 200 suure varjendi moderniseerimine; 100 000 väikese varjendi kasutusest kõrvaldamine)
- Ellujäämise lähetamine (kodanikukaitseseaduse artikli 46 tekst; planeeritud ehituse algus 1960. aastate teisel poolel)
- Äsja Šveitsi (~220 miljonit franki investeering 15 aastaga)
- Šveitsi rahvusmuuseumi ajaveeb, *Ikooniline Šveitsi jaamakell* (mootori tahtlikult kiire häälestamine; Apple 2012)
- Irish Times, *Design Moment: Šveitsi raudteekell, 1944* ja *Time up for second hand on Swiss raudtee kellad* (Hilfikeri põhjendus; ~16 miljonit eurot; second hand poleemika 2014; 1986 Mondaine litsents)
- eguide.ch (Hilfikeri elulugu; 1944. aasta standardiseerimine; 1955. aasta sihverplaat; põhikella impulss telefonivõrgu kaudu)
- Wikipedia, *Šveitsi raudteekell*