Zurich

Kas teadsite?

Šveits ehitas kella, mis on tahtlikult vale 58,5 sekundit igast 60-st

Šveitsis on rohkem tuumavarjendi ruume kui inimesi.

Riigis on üle 370 000 varjupaiga – ligikaudu 360 000 era- ja 9000–10 000 avalikku –, mis pakuvad ruumi umbes üheksale miljonile inimesele 8,6 miljonilises riigis. Katvus ulatub 107–114%.

See ei ole külma sõja pärand, mida keegi ei jõudnud lammutama hakata. See on kehtiv seadus. Kodanikukaitse föderaalse seaduse artikkel 46 nõuab, et igaüks, kes ehitab elamu, ehitaks ja varustaks sellesse varjualuse ning kohustab omavalitsusi pakkuma avalikke varjualuseid, kui erasektori pakkumine ei ole piisav. Uued elanikud maksavad ehituse ja hoolduse eest ühekordset tasu – praegu on pakutud 800–1400 CHF kodu kohta.

Šveits kulutab nende peale siiani. Umbes 220 miljonit Šveitsi franki on ette nähtud viieteistkümneks aastaks, kusjuures iga-aastased hoolduskulud tõusevad alates 2027. aastast 9 miljonilt Šveitsi frangilt 15 miljonile CHF-ile. Kakssada suuremat punkrit moderniseeritakse.

Jaotus on ebaühtlane – Genfi katvus on vaid 75% – ja umbes 100 000 väikseimat eravarjupaika, mis on ehitatud seitsmele või vähemale inimesele, on pensionil.

Ja vahepeal on need veinikeldrid. Ja saunad. Ja panipaigad. Berni ülikool hoiab asjad ühes. Luzernis asuva Sonnenbergi varjupaiga sissepääs asub keset laste mänguväljakut.

Kell: mis muudab Zürichi kuulsaimaks ekspordiartikliks teatud tähenduse.

Hans Hilfikeri disainitud Šveitsi raudteekellal on sekundiosuti, mis lõpetab ringi 58,5 sekundiga ja peatub seejärel ülaosas, oodates umbes 1,5 sekundit, kuni peakellalt saabub minutiline impulss. See on sihilikult ehitatud nii, et see saabub varakult ja peatub.

Hilfikeri väljaöeldud eesmärk oli viia rahu viimase hetkeni enne väljalendu. Käsi on tehniliselt vale peaaegu terve minuti, et olla täpselt õige ainsal hetkel, mis loeb.

8,6 miljoni elanikuga riik on ehitanud ja hooldanud üheksa miljonit varjupaika sündmuse jaoks, mida pole juhtunud, ning pannud neisse ootamise ajaks veini. Kell teeb sama iga kuuekümne sekundi järel.

2012. aastal tarnis Apple iOS 6 kellarakendusega, mille esikülg oli must-valge numbriteta sihverplaat ja punane sekundiosuti, mis lõppes väikese kettaga. Šveitsi föderaalraudtee märkas. Disain on seadusega kaitstud. Apple ei küsinud.

Arveldust ei avalikustatud, kuid selle kohta on laialdaselt teatatud umbes 16 miljonit eurot – kella sihverplaadi eest, mille konstrueeris raudteeinsener 1940. aastatel rongiplatvormidele.

Insener oli Hans Hilfiker (1901–1993) ja põhjus, miks tema kell on kuulus, ei ole disainis. See on teise käsi, mis on meelega vale.

Šveitsi raudtee sõiduplaanid ei sisalda sekundeid. Rongid väljuvad alati terve minuti. Seega juhib riigis iga jaamakella elektriimpulss, mis saadetakse telefonivõrku ühelt põhikellalt kord minutis, mis viib minutiosuti edasi.

Sekundkäepide töötab aga oma mootoril - ja Hilfiker seadis selle tahtlikult kiiresti jooksma. See teeb oma sihverplaadi ringi 58,5 sekundiga. Seejärel peatub see kell kaksteist ja ootab umbes poolteist sekundit, kuni saabub põhiimpulss, minutiosuti hüppab ja rongid vabastatakse.

Hilfikeri väljaöeldud pausi põhjus: "viimasel hetkel rahu tuua ja rongi täpset väljumist hõlbustada."

Nii et 58,5 sekundit igast 60-st näitab maailma kuulsaim täpsussümbol teile valet aega. Saabub varakult ja ootab. See on ainult täpselt õigel hetkel, mis tegelikult loeb – ja see on õige sel hetkel igas Šveitsi jaamas korraga.

Kaasaegne elektroonika muutis pausi aastakümneid tagasi tarbetuks. Šveitslased hoidsid selle igatahes alles.

Kell: tekkis lühike skandaal. Umbes 2014. aasta paiku hakkasid raudteed raha säästmiseks vaikselt eemaldama kasutatud seadmeid, kui nende eraldi mootorid ära kulusid. Pendelrändajad olid ärritunud. Projekteerijad süüdistasid raudteed vandalismis. Üks Zürichi ajaleht kurtis põhjendatult, et ilma punase käeta ei saa te viit sekundit üle minuti eristada viiekümne viiest.

Kell jäi. See on registreeritud kaubamärk, mis on litsentsitud kellassepale alates 1986. aastast ja see ripub endiselt tuhandetes Šveitsi jaamades, tehes sama, mida ta on teinud alates 1955. aastast: kihutab ümber sihverplaadi, saabub varakult ja seisab poolteist sekundit täiesti paigal, samal ajal kui terve riigi raudteevõrk lepib kokku, mis minut on.

Aastane päevavalgus