Algupärased faktipõhised esseed, mis ühendavad WorldClock.info linnu ajaanomaaliate ja nähtuste kaudu.
Ajavöönd on kompromiss. Päike saavutab oma kõrgeima punkti igas Maa igas kohas erineval hetkel ja ükski kell ei suutnud seda kunagi jälgida, nii et maailm…
Kaks korda aastas keerab umbes kolmandik maailma riikidest kella. Ülejäänud kaks kolmandikku kas ei alustanudki või proovisid ja loobusid.
Kella iga elemendi, millel te seda loete, leiutas keegi kuskil põhjusel, millel polnud tavaliselt midagi pistmist sellega, mis sellest sai.
Kalender on jagatud väljamõeldis ja mõnikord muudab keegi seda. Kui see juhtub, siis tõelised kohtingud lihtsalt lakkavad juhtumast.
Küsige, mis aasta on ja peaaegu kõikjal saate ühe vastuse. Käputäies riikides on aus vastus "millise kalendri kohta te küsite?"
Mõned riigid on piisavalt laiad, et päike tõuseb nende kahest otsast tundide vahega. Igaüks neist on pidanud otsustama, kas kell järgib taevast või riiki.
Iga meie esseedes olev fakt kontrolliti enne avaldamist. Enamik pidas vastu. Mõned mitte.
Enamik maailmast seab oma kellad terve tunni Greenwichi ette või taha. Vähesed kohad keelduvad ja kasutavad selle asemel pool tundi või veerand tundi.
Inimkond on tõmmanud planeedile väikese arvu jooni ja nõustunud käsitlema neid absoluutsetena. Null pikkuskraadi. Null laiuskraadi. Mere tase pluss üks miil.
Ajavöönd ei kirjelda, kus päike asub. See on kokkulepe selle kohta, mida kõik tunniks nimetavad.
Ajavööndi kaart näeb välja nagu Maa kaart. Ei ole. See on kaart selle kohta, kes otsustab.
Enamik selle saidi linnu – umbes neli viiest – jookseb oma päikesest ette. Reykjavík üheksakümne minutiga, Madrid seitsmekümne viiega, Dakar seitsmekümnega.
Mitmed linnad väidavad, et nad on kõige isoleeritumad, kõige kaugemad, millestki kõige kaugemal.
Kesköö ei ole ilmselge vastus. See on valik ja suurema osa inimkonna ajaloost polnud see kõige populaarsem.
Enamik selle sarja kellaotsuseid viis linna oma päikesest kaugemale.