| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | Alates 25. okt on +8 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 24. okt on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 24. okt on −8 t |
Luzern (Šveits) kasutab ajavööndit UTC+2. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Luzern ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Luzern) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Luzern ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Luzern) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Luzern ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Luzern) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Madrid, Pariis, Amsterdam. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Luzern ja sealt tagasi.
Linnas Luzern (Šveits) elab umbes 82 tuh inimest. Täna on umbes 11,8 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:24, loojang kell 19:09. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 47° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Šveits
Pealinn
Bern
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+2 · Europe/Zurich
Geograafilised koordinaadid
47,05° p.l., 8,31° i.p.
Ametlik valuuta
CHF (CHF)
Rahvusvaheline suunakood
+41
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Saksa, Prantsuse, Itaalia
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Kapellbrücke ehitati umbes 1365 ja see on vanim säilinud kaetud puidust sild Euroopas. 1993. aasta tulekahju hävitas suurema osa sellest ja umbes kaks kolmandikku 17. sajandi maalidest; see ehitati aasta jooksul uuesti üles.
Kell: Luzernis on UTC+1. Lähedal asuval Pilatuse mäel on maailma kõige järsem hammasrattaraudtee, mille maksimaalne kalle on 48%.
Luzern asub 8.3° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 6.7° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 27 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:27, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 87 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:27.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 15 t 54 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 8 t 30 min. Nende vahe on 7 t 24 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Luzern tõuseb päike kõige varem 17. juuni kell 05:31, kõige hilisem loojang saabub aga alles 27. juuni kell 21:26. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Luzern kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 30 minutit ja pööripäeva ajal kuni 40 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Luzern (Šveits) on Europe/Zurich, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Luzern hinnanguline rahvaarv on umbes 82 tuh, geograafilised koordinaadid on 47.05°N, 8.31°E.
Linnas Luzern on pikimal päeval 15 t 54 min ja lühimal 8 t 30 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 14 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Luzern umbes kell 12:27 standardajas UTC+1, sest linn asub 6.7° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Euroopa vanim kaetud puitsild: Kapellbrücke ehitati umbes 1365 ja see on vanim säilinud kaetud puidust sild Euroopas. 1993. aasta tulekahju hävitas suurema osa sellest ja umbes kaks kolmandikku 17.