| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −2 t | Alates 25. okt on −3 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −1 t | Alates 25. okt on −2 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +1 t | Alates 30. okt on +2 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +6 t | Alates 30. okt on +7 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +7 t | Alates 4. okt on +8 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −7 t | Alates 29. okt on −6 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −10 t | Alates 29. okt on −9 t |
Giza (Egiptus) kasutab ajavööndit UTC+3. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 29. okt. Linnade Giza ja New York ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 16:00–18:00 (Giza) vastab ajale 09:00–11:00 (New York). Linnade Giza ja London ajavahe on 2 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 7 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 11:00–18:00 (Giza) vastab ajale 09:00–16:00 (London). Linnade Giza ja Tokyo ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–12:00 (Giza) vastab ajale 15:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Ateena, Kairo, Beirut. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Giza ja sealt tagasi.
Linnas Giza (Egiptus) elab umbes 4,8 mln inimest. Täna on umbes 11,9 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:47, loojang kell 18:42. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 29. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 30° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Egiptus
Pealinn
Kairo
Manner
Aafrika
Ajavöönd
UTC+3 · Africa/Cairo
Geograafilised koordinaadid
30,01° p.l., 31,21° i.p.
Ametlik valuuta
EGP (E£)
Rahvusvaheline suunakood
+20
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Araabia
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Suur püramiid oli umbes 146 meetrit, kui see valmis umbes 2560. aastal eKr, ja jäi kõrgeimaks ehitiseks, mille inimesed olid ehitanud kuni Lincolni katedraali tornikiivuni 14. sajandil – rekord on umbes 3800 aastat.
Kell: Giza hoiab UTC+2 (suvel UTC+3). Püramiidi küljed on joondatud tõelise põhja poole, veaga umbes kahekümnendik kraadi, mis on täpsem, kui enamik kaasaegseid hooneid suudab.
Giza asub 31.2° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+2 põhineb 30° idapikkuse meridiaanil. 1.2° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 5 minutit taga: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 11:55, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 55 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 12:55.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 14 t 5 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 10 t 13 min. Nende vahe on 3 t 52 min. Sellel laiuskraadil on aastaajad kellas näha, kuid mitte kunagi dramaatiliselt.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Giza tõuseb päike kõige varem 23. aprill kell 05:21, kõige hilisem loojang saabub aga alles 2. juuli kell 20:00. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Giza kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 24 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Giza (Egiptus) on Africa/Cairo, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+3.
Linna Giza hinnanguline rahvaarv on umbes 4,8 mln, geograafilised koordinaadid on 30.01°N, 31.21°E.
Linnas Giza on pikimal päeval 14 t 5 min ja lühimal 10 t 13 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 10 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Giza umbes kell 11:55 standardajas UTC+2, sest linn asub 1.2° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Kõrgeim hoone 3800 aastat: Suur püramiid oli umbes 146 meetrit, kui see valmis umbes 2560. aastal eKr, ja jäi kõrgeimaks ehitiseks, mille inimesed olid ehitanud kuni Lincolni katedraali tornikiivuni 14. sajandil – rekord on umbes 3800 aastat.