Copenhagen

Kas teadsite?

Taani lukksepp veetis oma elu iga 25 753 aasta tagant pöörleva käiguga kella ehitades

Kopenhaagenlased sõidavad iga päev umbes 1,4 miljonit kilomeetrit.

Maa ümbermõõt on umbes 40 000 km. Nii et umbes 600 000 elanikuga linn pedaalib kolmkümmend viis ringi planeedil iga päev ja teeb seda siis homme uuesti.

Ülejäänud numbrid tulenevad sellest. Kopenhaagenis on umbes 675 000 jalgratast ja umbes 120 000 autot – jalgrataste arv on rohkem kui viis kuni üks. Kopenhaageni kesklinnas on jalgrattaid rohkem kui elanikke. 62% Kopenhaageni elanikest sõidab tööle või õppima jalgrattaga; 9% sõita. Ainuüksi üks sild, Dronning Louises Bro, veab päevas kuni 36 000 jalgratturit, mistõttu on see üks kõige aktiivsemaid jalgrattaületusi kõikjal.

63% keset linna asuva Taani parlamendi liikmetest sõidavad tööle jalgrattaga.

Ükski neist ei juhtunud kiiresti ja see on eesmärk. Kopenhaagen ehitas aastatel 1912–1969 igal aastal vähemalt ühe miili jalgrattateed. Aastatel 1975–1985 ehitati viis miili aastas. 1970. aastal, kui linnas esimest korda loendama hakati, oli igapäevane liiklus 351 133 autot 100 071 jalgratta vastu. 2016. aastal pöördus loendus esimest korda ümber: 265 700 jalgratast, 252 600 autot.

Selleks kulus nelikümmend kuus aastat, et igal aastal natuke juurde lisada.

Kell: täpselt nii see linn oma kuulsaima objekti ehitas.

Jens Olsen kulutas aastakümneid Kopenhaageni raekojas asuva maailmakella Verdensuri kujundamisele – kaksteist ühendatud liigutust, 15 448 üksikut osa, keritud käsitsi kord nädalas. Selle kiireim käik pöördub kord kümne sekundi jooksul. Selle aeglaseim teeb ühe pöörde iga 25 753 aasta järel, jälgides Maa telje kõikumist.

Olsen suri 1945. aastal, kümme aastat enne selle valmimist. Selle käivitasid 1955. aastal Taani kuningas ja Olseni lapselaps ning sellest ajast alates on see töötanud.

Kopenhaagen on linn, mis tunneb end mugavalt asjadega, millel on mõtet ainult siis, kui neid väga pikka aega lisate.

Kui Jens Olsen oli kaheksa-aastane, luges ta taani romaani, milles kell oli katki. See häiris teda. Kui keegi oleks selle ehitanud, saaks keegi parandada. Ta otsustas, et temast saab see inimene.

Ta õppis lukksepaks, seejärel pillimeistriks, seejärel kellameistriks. 25-aastaselt sõitis ta Strasbourgi, et uurida katedraalis olevat astronoomilist kella, minnes ikka ja jälle tagasi, et märkida üles selle funktsioonid. Siis hakkas ta arvutama üht oma.

Jens Olseni maailmakell — Verdensur — seisab Kopenhaageni raekojas. Sellel on kaksteist liigutust ja 15 448 üksikut osa. See on täielikult mehaaniline ja seda tuleb käsitsi kerida kord nädalas.

See näitab Kopenhaageni aega, päikeseaega, ümbermaailmareisi aega, päikesetõusu ja päikeseloojangut, sidereaalset aega, igikalendrit, planeetide asukohti ning tulevaste päikese- ja kuuvarjutuste kuupäevi.

Ja siis on käigud.

Kiireim teeb ühe pöörde iga kümne sekundi järel. Aeglaseim teeb ühe pöörde iga 25 753 aasta järel. See käik jälgib Maa telje pretsessiooni - aeglast võnkumist, mis liigutab taevase põhjaosa umbes kahekümne kuue aastatuhande jooksul. See on praegu pöördumas. Algusest peale on see liikunud umbes kolm kraadi.

Olsen ei näinud seda jooksmist. Ta suri 1945. aastal. Lõpuks käivitati kell 1955, Taani kuninga ja Olseni lapselapse poolt. Tema hauakivil on enam-vähem kirjas: astromehaanik, maailmakellade valmistaja.

Üks juhuslik detail: planeedi sihverplaat näitab kaheksat planeeti. Olsen lõpetas oma arvutused enne Pluuto avastamist 1930. aastal, nii et see ei teinud seda kunagi. Seitsekümmend kuus aastat peeti kella veidi valeks. 2006. aastal klassifitseeris Rahvusvaheline Astronoomialiit Pluuto ümber ja kell muutus vaikselt jälle õigeks.

Kell: Kopenhaagenis asub 55,7° põhjalaiust, mis tekitab selle loendi ühe laiema päevavalguse kõikumisi – umbes seitseteist ja pool tundi valgust kesksuvel ja vaevalt seitse detsembri lõpus.

Mis on Verdensuri jaoks sobiv koht. Maapinnal jookseb linn päikese käes, mis ei suuda otsustada. Linnahalli sees käib käik, mis teeb oma esimese täispöörde alles ligikaudu 27 700 aastal, nagunii, üks käsikeeratud nädal korraga.

Aastane päevavalgus