Kohalik aeg praegu: Ateena

Päevavalgus aasta jooksul: Ateena

Kas teadsite?

Ateena omab 2000 aastat vana arvutit, mida keegi aasta aega ei märganud

Kreekas on umbes 120 miljonit oliivipuud.

Rahvaarv on ligikaudu 10,4 miljonit. See töötab üksteist või kaksteist puud kreeka kohta. Ligikaudu 450 000 perekonda sõltuvad oliiviõlist kui esmasest või teisesest sissetulekuallikast. Oliiviõli moodustab umbes 9% kogu riigi põllumajandustoodangu väärtusest, 2–3% kogu ekspordist ja 20% toiduainete ekspordist.

Nüüd statistika jaoks, mida kõik kordavad, mis on koht, kus see muutub huvitavaks.

Loete pidevalt, et kreeklased tarbivad oliiviõli inimese kohta rohkem kui keegi teine maa peal – tavaliselt 20 liitrit aastas, mõnikord 24 liitrit. Igaüks rohkem kui viis gallonit. See on suurepärane kuju ja seda on kõikjal.

Rahvusvaheline oliivinõukogu, mis tegelikult seda mõõdab, hindas oma 2025. aasta märtsi statistikas Kreeka tarbimise elaniku kohta 9,3 kilogrammi. Euroopa Komisjoni hinnangul oli see 2011/2012. aastal 17,9 kg. Kreeka oliiviõli spetsialiseerunud väljaanne prognoosib 2025.–2026. saagiaastaks veidi üle seitsme liitri – kaks liitrit vähem kui kaks aastat varem – ja ütleb selgelt, et kreeklased ei pruugi enam kasutada oliiviõli inimese kohta rohkem kui keegi teine, hoolimata sellest, mida nad varem tegid.

Nii et aus versioon on järgmine: Kreeka on endiselt esimene või selle lähedal, arv langeb kiiresti ja laialdane arv on ligikaudu kaks kuni kolm korda suurem kui praegu mõõdetud.

Mastaabi mõttes tarbivad ameeriklased umbes ühe liitri aastas. Isegi deflateeritud Kreeka näitaja on seitse korda suurem.

Ateena ei ole linn, mis kiirustaks lõpliku kujuni.

1900. aastal olid Symi saare käsnasukeldujad teel Põhja-Aafrikasse, kui torm sundis nad Kreeta ja Peloponnesose vahelise kivise saare Antikythera juurde varju otsima. Nad läksid alla ringi vaatama ja leidsid umbes 45 meetri kõrguselt Rooma-aegse laevavraki, mis oli laiali pillutatud pronksist ja marmorist kujudest.

Kreeka valitsus korraldas päästetöö. Järgmise aasta jooksul leidis see suurejoonelisi asju – Antikythera Ephebe, filosoofi pea, amforad, ehted, klaasi – ja kõik see läks Ateena riiklikusse arheoloogiamuuseumisse.

Samuti leiti korrodeerunud pronksitükk, mis oli ligikaudu suure raamatu suurune. Keegi ei vaadanud seda lähedalt. See seisis muuseumi nurgas.

17. mail 1902 märkas arheoloog Valerios Stais, et muhk oli kuivanud ja lõhenenud ning selle sees oli hambuline hammasratas.

Antikythera mehhanism ehitati umbes 150–100 eKr. See on käsitsi väntatav pronkskalkulaator ja see on vanim teadaolev analoogarvuti Maal. See jälgis päikest ja kuud, reprodutseeris Kuu ebaregulaarset liikumist, kasutades keskusevälist käiku ja tihvti, ennustas päikese- ja kuuvarjutust Sarose tsükli jooksul, kasutas 19-aastast metoonikalendrit, näitas viie antiikajal tuntud planeedi asukohti ja loendas nelja-aastased olümpiamängud Panhelleni mängude hulgas.

Ainult umbes kolmandik sellest on säilinud, praegu 82 killuna, sealhulgas 30 korrodeerunud hammasratast. Suurimal hammasrattal oli 223 hammast, millest igaüks viiliti käsitsi.

Midagi võrreldava mehaanilise keerukusega ei ilmunud kusagil Maa peal umbes 1400 aasta jooksul.

Ja sees oli veel üks asi. Kui 2005. aastal rakendati kõrge eraldusvõimega CT-skannimist, ilmnes hammasrataste vahele graveeritud tuhanded pisikesed kreeka tähed – pronksisse kirjutatud kasutusjuhend, mida pole kaks tuhat aastat lugenud.

Kell: kasutate praegu seadet, mis näitab teile kellaaega kogu maailma linnades, jälgib päikesetõusu ja -loojangut ning jälgib kuu faasi.

Nii ka see. See oli pronksist, mahtus puidust kasti, keerasid käepidemega ja see läks kaubalaevaga kaks tuhat aastat tagasi alla ja lebas merepõhjas, kuni mõni käsnsukelduja halva ilmaga vahele jäi.