| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −2 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −1 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +1 t | Alates 25. okt on +2 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +6 t | Alates 25. okt on +7 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +7 t | Alates 4. okt on +8 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −7 t | Alates 24. okt on −6 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −10 t | Alates 24. okt on −9 t |
Santorini (Kreeka) kasutab ajavööndit UTC+3. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Santorini ja New York ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 16:00–18:00 (Santorini) vastab ajale 09:00–11:00 (New York). Linnade Santorini ja London ajavahe on 2 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 7 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 11:00–18:00 (Santorini) vastab ajale 09:00–16:00 (London). Linnade Santorini ja Tokyo ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–12:00 (Santorini) vastab ajale 15:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Ateena, Kairo, Beirut. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Santorini ja sealt tagasi.
Linnas Santorini (Kreeka) elab umbes 15 tuh inimest. Täna on umbes 11,9 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:12, loojang kell 19:03. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 36° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Kreeka
Pealinn
Ateena
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+3 · Europe/Athens
Geograafilised koordinaadid
36,42° p.l., 25,43° i.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+30
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Kreeka
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Minose purse umbes 1600 eKr oli inimkonna ajaloo üks suurimaid, paiskudes välja umbes 60 kuupkilomeetrit materjali ja jättes kaldeera, mille ümber saar praegu asub. Selle poolt maetud Akrotiri säilis peaaegu tervena.
Kell: Santorini hoiab UTC+2. Selle päikeseloojangud Oiast on piisavalt rahvarohked, et linn haldab vaatepunkte.
Santorini asub 25.4° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+2 põhineb 30° idapikkuse meridiaanil. 4.6° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 18 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:18, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 78 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:18.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 14 t 39 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 9 t 40 min. Nende vahe on 4 t 59 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Santorini tõuseb päike kõige varem 14. juuni kell 05:59, kõige hilisem loojang saabub aga alles 30. juuni kell 20:40. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Santorini kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 26 minutit ja pööripäeva ajal kuni 31 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Santorini (Kreeka) on Europe/Athens, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+3.
Linna Santorini hinnanguline rahvaarv on umbes 15 tuh, geograafilised koordinaadid on 36.42°N, 25.43°E.
Linnas Santorini on pikimal päeval 14 t 39 min ja lühimal 9 t 40 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 11 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Santorini umbes kell 12:18 standardajas UTC+2, sest linn asub 4.6° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Pronksiaegsest purskest pärit kaldeera: Minose purse umbes 1600 eKr oli inimkonna ajaloo üks suurimaid, paiskudes välja umbes 60 kuupkilomeetrit materjali ja jättes kaldeera, mille ümber saar praegu asub. Selle poolt maetud Akrotiri säilis peaaegu tervena.