| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −2 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −1 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +1 t | Alates 25. okt on +2 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +6 t | Alates 25. okt on +7 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +7 t | Alates 4. okt on +8 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −7 t | Alates 24. okt on −6 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −10 t | Alates 24. okt on −9 t |
Rhodos (Kreeka) kasutab ajavööndit UTC+3. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Rhodos ja New York ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 16:00–18:00 (Rhodos) vastab ajale 09:00–11:00 (New York). Linnade Rhodos ja London ajavahe on 2 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 7 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 11:00–18:00 (Rhodos) vastab ajale 09:00–16:00 (London). Linnade Rhodos ja Tokyo ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–12:00 (Rhodos) vastab ajale 15:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Ateena, Kairo, Beirut. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Rhodos ja sealt tagasi.
Linnas Rhodos (Kreeka) elab umbes 50 tuh inimest. Täna on umbes 11,9 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:01, loojang kell 18:52. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 36° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Kreeka
Pealinn
Ateena
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+3 · Europe/Athens
Geograafilised koordinaadid
36,43° p.l., 28,22° i.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+30
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Kreeka
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Rhodose koloss oli umbes 33 meetrit ja valmis umbes 280 eKr. Maavärin tõi selle maha 54 aastat hiljem ja pronks lebas maas umbes 800 aastat, enne kui see vanarauaks müüdi.
Kell: Rhodos hoiab UTC+2. Selle keskaegne vanalinn, mida piiravad Püha Johannese rüütlid, on üks suurimaid asustatud keskaegseid linnu Euroopas.
Rhodos asub 28.2° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+2 põhineb 30° idapikkuse meridiaanil. 1.8° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 7 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:07, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 67 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:07.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 14 t 39 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 9 t 40 min. Nende vahe on 4 t 59 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Rhodos tõuseb päike kõige varem 14. juuni kell 05:48, kõige hilisem loojang saabub aga alles 30. juuni kell 20:29. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Rhodos kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 26 minutit ja pööripäeva ajal kuni 31 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Rhodos (Kreeka) on Europe/Athens, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+3.
Linna Rhodos hinnanguline rahvaarv on umbes 50 tuh, geograafilised koordinaadid on 36.43°N, 28.22°E.
Linnas Rhodos on pikimal päeval 14 t 39 min ja lühimal 9 t 40 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 11 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Rhodos umbes kell 12:07 standardajas UTC+2, sest linn asub 1.8° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Ime, mis püsis 54 aastat: Rhodose koloss oli umbes 33 meetrit ja valmis umbes 280 eKr. Maavärin tõi selle maha 54 aastat hiljem ja pronks lebas maas umbes 800 aastat, enne kui see vanarauaks müüdi.