Stockholm

Kas teadsite?

Rootsi leiutas päeva, mis on eksisteerinud täpselt ühe korra

Vähem kui 1% Rootsi olmejäätmetest läheb prügilasse.

Ülejäänud osa võetakse ringlusse, kompostitakse või põletatakse energia saamiseks riigi 33 või 34 jäätmejaamas. Umbes pool olmejäätmetest põletatakse; soojus toidab kaugküttevõrke, mis soojendavad tunduvalt üle miljoni kodu ja üks jaam ainuüksi Stockholmis kütab neist umbes 190 000. Rootsi ringlussevõtu määr on tõusnud umbes 38 protsendilt 1975. aastal umbes 99 protsendini tänapäeval. Keskmine rootslane toodab endiselt 467 kg jäätmeid aastas.

Rootsi impordib ka prügi. Kuskil 800 000–1,9 miljonit tonni aastas Ühendkuningriigist, Norrast, Iirimaalt ja Itaaliast, kes maksavad teenuse eest ligikaudu 43 dollarit tonnist. See teenib Rootsile umbes 100 miljonit dollarit aastas. 2016. aastal moodustasid imporditud jäätmed 20–25% kõigest põletatud jäätmetest.

Mis toob meid huvitava osa juurde, sest lugu, mida kõik sellest räägivad, on vale.

Te loete pidevalt, et Rootsil on prügi otsas ja ta peab oma tehaste töös hoidmiseks importima teiste riikide jäätmeid. See on suurepärane pilt ja see pole tõsi. Anna-Carin Gripwall Rootsi jäätmekäitlusliidust Avfall Sverige ütles 2016. aastal The Independentile, et tehased võiksid töötada hoopis biokütusel – ja kinnitas Snopesile 2025. aasta detsembris uuesti, et see on ikka nii. Swedenergy ütleb sama.

Rootsi ei impordi prügi, sest tal on vaja. See impordib prügi, sest teised riigid maksavad selle eest.

Kell: Rootsis on vorm kuulsa fakti jaoks, mis osutub keerulisemaks.

30. veebruar 1712 on ajaloos ainus 30. veebruar ja see juhtus siin. Kuid see ei olnud viga – see oli parandus. Rootsi oli otsustanud Gregoriuse kalendrile üle minna järk-järgult, jättes nelikümmend aastat vahele kõik hüppepäevad, siis sattus sõda segadusse ning unustas vahele jätta aastad 1704 ja 1708 ning sattus maailmas üksi kalendrisse, mida keegi teine ​​ei kasutanud.

Taganemiseks pidi see tagasi andma 1700. aastal kulunud päeva. Kuna 1712. aasta oli juba liigaasta, lisas ta teise. Aasta kestis 367 päeva.

Kaks Rootsi fakti, mida kõik teavad. Mõlemad vajavad teist pilku ja mõlemad on pärast paremad.

Kui ülejäänud Euroopa vaidles Gregoriuse kalendri üle, tuli Rootsi välja mõistliku kompromissiga. Selle asemel, et kustutada kümme päeva korraga, leeveneb see järk-järgult: jätke neljakümne aasta jooksul vahele iga hüppepäev ja umbes 1740. aastaks oleks kalender vaikselt joondunud, ilma et keegi oleks seda märganud.

Rootsi jättis 1700. aastal plaanipäraselt hüppepäeva vahele.

Siis algas Põhjasõda ja Rootsil olid muud asjad meeles ja ta unustas 1704. aasta vahele jätta. Siis ununes see uuesti aastal 1708.

Riik oli nüüd olukorras, kus ükski teine riik ajaloos pole olnud: üks päev Juliuse kalendrist ees, kümme päeva Gregoriuse kalendrist tagapool ja üksi maailmas enda välja mõeldud kalendri järgi, mida keegi teine lugeda ei osanud.

Aastal 1711 loobus kuningas Charles XII ja andis käsu taanduda tagasi Juliuse kalendri juurde. Selleks pidi Rootsi 1700. aastal eemaldatud päeva tagasi lükkama. Kuid 1712. aasta oli juba liigaasta, seega oli tal juba 29. veebruar.

Seega lisas Rootsi veel ühe.

30. veebruar 1712. Oli reede. Aastas oli 367 päeva. See on ajaloos ainus 30. veebruar ja seda kasutasid päris inimesed – paar nimega Sven Hall ja Ellna Jeppsdotter abiellusid sel kuupäeval Ystadis ja veetsid ülejäänud elu, suutmata sellel päeval oma aastapäeva tähistada.

Rootsi läks lõpuks gregooriuse keeleks 1753. aastal, hüpates 17. veebruarist otse 1. märtsini. Kulus viiskümmend kolm aastat, sõda, üks võimatu kohting ja kolm monarhi.

Kell: Stockholm asub 59,3° põhjalaiust, mis tekitab kogu loendi kõige laiema päevavalguse kõikumise. Kesksuve paiku saab linn umbes kaheksateist ja pool tundi päevavalgust. Talvise pööripäeva paiku saab kell umbes kuus.

Riigis on midagi sobivat, mis ei suutnud kokku leppida, mis päeval see asub, kus päev ise varieerub kaheteistkümne tunni võrra. Stockholmis tekkis küsimus "kui pikk on päev?" pole kunagi kindlat vastust saanud ja mõnda aega 1700. aastate alguses ei olnud ka "mis on kuupäev?"

Aastane päevavalgus