Kas teadsite?
Rootsi leiutas päeva, mis on eksisteerinud täpselt ühe korra
Vähem kui 1% Rootsi olmejäätmetest läheb prügilasse.
Ülejäänud osa võetakse ringlusse, kompostitakse või põletatakse energia saamiseks riigi 33 või 34 jäätmejaamas. Umbes pool olmejäätmetest põletatakse; soojus toidab kaugküttevõrke, mis soojendavad tunduvalt üle miljoni kodu ja üks jaam ainuüksi Stockholmis kütab neist umbes 190 000. Ringlusse võetud või taaskasutatud olmejäätmete osakaal on tõusnud umbes 38 protsendilt 1975. aastal umbes 99 protsendini tänapäeval. Keskmine rootslane toodab endiselt 467 kg jäätmeid aastas.
Rootsi impordib ka prügi. Kuskil 800 000–1,9 miljonit tonni aastas Ühendkuningriigist, Norrast, Iirimaalt ja Itaaliast, kes maksavad teenuse eest ligikaudu 43 dollarit tonnist. See teenib Rootsile umbes 100 miljonit dollarit aastas. 2016. aastal moodustasid imporditud jäätmed 20–25% kõigest põletatud jäätmetest.
Mis toob meid huvitava osa juurde, sest lugu, mida kõik sellest räägivad, on vale.
Te loete pidevalt, et Rootsil on prügi otsas ja ta peab oma tehaste töös hoidmiseks importima teiste riikide jäätmeid. See on suurepärane pilt ja see pole tõsi. Anna-Carin Gripwall Rootsi jäätmekäitlusliidust Avfall Sverige ütles 2016. aastal The Independentile, et tehased võiksid töötada hoopis biokütusel – ja kinnitas Snopesile 2025. aasta detsembris uuesti, et see on ikka nii. Swedenergy ütleb sama.
Rootsi ei impordi prügi, sest tal on vaja. See impordib prügi, sest teised riigid maksavad selle eest.
Kell: Rootsil on varemgi olnud kuulsaid fakte, mis osutuvad keerulisemaks, kui paistavad.
Kui ülejäänud Euroopa vaidles Gregoriuse kalendri üle, tuli Rootsi välja mõistliku kompromissiga. Selle asemel, et kustutada kümme päeva korraga, leeveneb see järk-järgult: jätke neljakümne aasta jooksul vahele iga hüppepäev ja umbes 1740. aastaks oleks kalender vaikselt joondunud, ilma et keegi oleks seda märganud.
Rootsi jättis 1700. aastal plaanipäraselt hüppepäeva vahele.
Siis algas Põhjasõda ja Rootsil olid muud asjad meeles ja ta unustas 1704. aasta vahele jätta. Siis ununes see uuesti aastal 1708.
Riik oli nüüd olukorras, kus ükski teine riik ajaloos pole olnud: üks päev Juliuse kalendrist ees, kümme päeva Gregoriuse kalendrist tagapool ja üksi maailmas enda välja mõeldud kalendri järgi, mida keegi teine lugeda ei osanud.
Aastal 1711 loobus kuningas Charles XII ja andis käsu taanduda tagasi Juliuse kalendri juurde. Selleks pidi Rootsi 1700. aastal eemaldatud päeva tagasi lükkama. Kuid 1712. aasta oli juba liigaasta, seega oli tal juba 29. veebruar.
Seega lisas Rootsi veel ühe.
30. veebruar 1712. Oli reede. Aastas oli 367 päeva. See on ajaloos ainus 30. veebruar ja seda kasutasid päris inimesed – paar nimega Sven Hall ja Ellna Jeppsdotter abiellusid sel kuupäeval Ystadis ja veetsid ülejäänud elu, suutmata sellel päeval oma aastapäeva tähistada.
Rootsi läks lõpuks üle Gregoriuse kalendrile 1753. aastal, hüpates 17. veebruarist otse 1. märtsini. Kulus viiskümmend kolm aastat, sõda, üks võimatu kuupäev ja neli monarhi.
Stockholm asub 59,3° põhjalaiust, mis annab talle loendi pealinnade seas ühe suurima päevavalguse kõikumise. Kesksuve paiku saab linn umbes kaheksateist ja pool tundi päevavalgust. Talvise pööripäeva paiku saab kell umbes kuus.
Riigis on midagi sobivat, mis ei suutnud kokku leppida, mis päeval see asub, kus päev ise varieerub kaheteistkümne tunni võrra. Stockholmis tekkis küsimus "kui pikk on päev?" pole kunagi kindlat vastust saanud ja mõnda aega 1700. aastate alguses ei olnud ka "mis on kuupäev?"
Allikad ja viited
- Snopes (detsember 2025), *Kuidas Rootsi kasutab imporditud prügi* (Avfall Sverige'i Anna-Carin Gripwalli ja Swedenergy kinnitus, et taimed võivad töötada biokütusel; väide on hinnatud "enamasti tõele")
- The Local Rootsi (1,3 miljonit tonni importi 2016. aastal, 20-25% põletatud jäätmetest; rohkem kui 30 kohta)
- Earth.org (38%-lt 1975. aastal 99%-ni täna; 467 kg inimese kohta; 4,4 miljonit tonni olmejäätmeid aastas)
- HowStuffWorks / Avfall Sverige (33 paigaldust; soojus 1,2 miljonile kodule, elekter 800 000 eest)
- Põhjused olla rõõmsad ja sinise ookeani strateegia (1,9 miljonit tonni importi aastas; 43 dollarit tonni kohta; aastane tulu 100 miljonit dollarit)
- AOL/Science (üks Stockholmi tehas kütab ~190 000 kodu)
- Wikipedia, *Rootsi kalender* (367 päeva 1712; 17. veebruar → 1. märts 1753)
- Snopes, *Tol aeg oli 30. veebruar kalendris tõeline kuupäev* (lihavõttepühade põhjus; abielu Ystadis, Wall Street Journali tsitaat)
- Generalisti akadeemia (reede, 30. veebruar 1712)
- HistoryFacts.com (unustades välja jätta 1704 ja 1708)