| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −2 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −1 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +1 t | Alates 25. okt on +2 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +6 t | Alates 25. okt on +7 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +7 t | Alates 4. okt on +8 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −7 t | Alates 24. okt on −6 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −10 t | Alates 24. okt on −9 t |
Riia (Läti) kasutab ajavööndit UTC+3. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Riia ja New York ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 16:00–18:00 (Riia) vastab ajale 09:00–11:00 (New York). Linnade Riia ja London ajavahe on 2 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 7 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 11:00–18:00 (Riia) vastab ajale 09:00–16:00 (London). Linnade Riia ja Tokyo ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–12:00 (Riia) vastab ajale 15:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Ateena, Kairo, Beirut. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Riia ja sealt tagasi.
Linnas Riia (Läti) elab umbes 605 tuh inimest. Täna on umbes 11,6 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:25, loojang kell 19:02. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 57° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Läti
Pealinn
Riia 👑
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+3 · Europe/Riga
Geograafilised koordinaadid
56,95° p.l., 24,11° i.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+371
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Läti
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Riias on umbes 800 juugendstiilis hoonet, mis on kõige tihedam kogu maailmas – umbes kolmandik kesklinnas asuvatest hoonetest. Enamik tõusis viisteist aastat kestnud buumis enne Esimest maailmasõda.
Kell: Riia hoiab UTC+2. Selle keskturg asub viies endises Zeppelini angaaris, mis on kõige otsesem näide sõjajärgsest Läti leidlikkusest.
Riia asub 24.1° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+2 põhineb 30° idapikkuse meridiaanil. 5.9° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 24 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:24, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 84 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:24.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 17 t 53 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 6 t 44 min. Nende vahe on 11 t 9 min. Polaarjoone lähedal kõigub aasta tugevalt pika valguse ja pika pimeduse vahel.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Riia tõuseb päike kõige varem 19. juuni kell 04:28, kõige hilisem loojang saabub aga alles 25. juuni kell 22:22. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Riia kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 38 minutit ja pööripäeva ajal kuni 68 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Riia (Läti) on Europe/Riga, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+3.
Linna Riia hinnanguline rahvaarv on umbes 605 tuh, geograafilised koordinaadid on 56.95°N, 24.11°E. See on riigi Läti pealinn.
Linnas Riia on pikimal päeval 17 t 53 min ja lühimal 6 t 44 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 20 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Riia umbes kell 12:24 standardajas UTC+2, sest linn asub 5.9° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Kolmandik kesklinnast on juugendstiilis: Riias on umbes 800 juugendstiilis hoonet, mis on kõige tihedam kogu maailmas – umbes kolmandik kesklinnas asuvatest hoonetest. Enamik tõusis viisteist aastat kestnud buumis enne Esimest maailmasõda.