| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | Alates 25. okt on +8 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 24. okt on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 24. okt on −8 t |
Uppsala (Rootsi) kasutab ajavööndit UTC+2. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Uppsala ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Uppsala) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Uppsala ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Uppsala) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Uppsala ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Uppsala) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Madrid, Pariis, Amsterdam. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Uppsala ja sealt tagasi.
Linnas Uppsala (Rootsi) elab umbes 180 tuh inimest. Täna on umbes 11,6 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:52, loojang kell 18:26. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 60° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Rootsi
Pealinn
Stockholm
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+2 · Europe/Stockholm
Geograafilised koordinaadid
59,86° p.l., 17,64° i.p.
Ametlik valuuta
SEK (kr)
Rahvusvaheline suunakood
+46
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Rootsi
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Anders Celsius pakkus välja oma temperatuuriskaala Uppsalas 1742. aastal – algselt oli keemistemperatuur 0 ja külmumistemperatuur 100, mis on vastupidine tänapäevasele. Pärast tema surma pöörati see ümber. Linnaeus töötas ka siin, töötades välja nimesüsteemi, mida bioloogia siiani kasutab.
Kell: Uppsala hoiab UTC+1. Selle katedraal on 118,7 meetri kõrgune Skandinaavia kõrgeim kirik.
Uppsala asub 17.6° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 2.6° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 11 minutit taga: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 11:49, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 49 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 12:49.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 18 t 49 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 5 t 55 min. Nende vahe on 12 t 54 min. Polaarjoone lähedal kõigub aasta tugevalt pika valguse ja pika pimeduse vahel.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Uppsala tõuseb päike kõige varem 20. juuni kell 03:26, kõige hilisem loojang saabub aga alles 24. juuni kell 22:16. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Uppsala kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 41 minutit ja pööripäeva ajal kuni 103 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Uppsala (Rootsi) on Europe/Stockholm, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Uppsala hinnanguline rahvaarv on umbes 180 tuh, geograafilised koordinaadid on 59.86°N, 17.64°E.
Linnas Uppsala on pikimal päeval 18 t 49 min ja lühimal 5 t 55 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 23 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Uppsala umbes kell 11:49 standardajas UTC+1, sest linn asub 2.6° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Kus Celsius määras skaala: Anders Celsius pakkus välja oma temperatuuriskaala Uppsalas 1742. aastal – algselt oli keemistemperatuur 0 ja külmumistemperatuur 100, mis on vastupidine tänapäevasele. Pärast tema surma pöörati see ümber.