Kas teadsite?
Bakuu lähedal on mäenõlv, mis ei lakka põlemast
Absheroni poolsaarel, Bakuu lähedal, asub mäenõlv nimega Yanar Dağ — "põlev mägi". Õhukesest poorsest kivimikihist väljuvad kuni kolme meetri kõrgused leegid ega kustu. Neid toidab pidev maagaasi imbumine altpoolt ja keegi ei tea kindlalt, kui kaua need on põlenud: mõne kohaliku jutu järgi süütas karjane gaasi kogemata 1950. aastatel, teiste järgi on tuli ürgvana. Marco Polo kirjutas kolmeteistkümnendal sajandil selles piirkonnas maa seest väljuvatest leekidest.
Aserbaidžaani kutsutakse mingil põhjusel Tulemaaks ja tulekahjud on piisavalt vanad, et üldiselt arvatakse, et need on seotud zoroastrismi arenguga, mille tseremooniad olid üles ehitatud pühade leekide ümber.
Riigis on ka rohkem mudavulkaane kui mujal Maal. Arvud varieeruvad olenevalt sellest, mida kaasate – Aserbaidžaani ametlikud allikad ütlevad, et üle 220, rahvusvaheliste hinnangute kohaselt ulatub 400 või enamgi arv –, kuid kõik allikad nõustuvad, et riigi käes on umbes pool maailma koguarvust. Kaspia mere põhjas on veel umbes 140 ja kaheksa saart Bakuu saarestikus tekkisid mudavulkaanipursete tagajärjel.
Erinevalt tavalistest vulkaanidest on need katsudes jahedad, umbes 22 °C, kuna magmat ei esine. Need pursavad endiselt suurejooneliselt: 2001. aastal paiskas Bakuust viieteistkümne kilomeetri kaugusel asuv Lokbatani vulkaan õhku kümnete meetrite kõrgused leegid.
Kõik see on pinnapealne tõend selle kohta, mis on selle all, mis on nafta. 1901. aastal tootis Aserbaidžaan seda 11,5 miljonit tonni – umbes 51% kogu maailma varudest. Pool planeedi naftast tuli ühest Kaspia mere nurgast.
Kell: Arvatakse, et Bakuu enda nimi pärineb pärsia sõnast bad-kube, "tuulega linn", mis ütleb teile, mida ilm teeb. Selle kell on kindlam. Aserbaidžaan kulgeb UTC+4, 60. meridiaani jaoks ehitatud tsoonil, samas kui Bakuu asub veidi alla 50° idanurga – seega jookseb linn püsivalt umbes nelikümmend minutit oma päikesest ees.
Selles on midagi sobivat. Poolsaarel, kus maapind hoiab oma leeki kellegi ajakavast hoolimata, käib seinakell nelikümmend minutit valesti ja keegi ei pahanda.
Allikad ja viited
- Wikipedia, *Yanar Dagh* (10-suu leegid, poorne liivakivi)
- Wikipedia, *mudavulkaanid Aserbaidžaanis* (umbes pool maailma koguarvust)
- CNN, *Aserbaidžaan, maailma mudavulkaanide pealinn* (üle 400; Lokbatani purse 2001; 22-23°C)
- azerbaijan.az ametlik leht (rohkem kui 220; 140 veealust mudavulkaani; kaheksa saart)
- Rustic Pathways (11,5 miljonit tonni 1901. aastal = 51% maailma toodangust)
- Komoot/Wikipedia (13. sajandi rekord Marco Polo)