Kohalik aeg praegu: Rooma

Päevavalgus aasta jooksul: Rooma

Kas teadsite?

Rooma kustutas kümme päeva ja Euroopa vaidles selle üle 341 aastat

Iga päev viskavad turistid Trevi purskkaevu umbes 3000 euro väärtuses münte.

Aasta jooksul on see umbes 1,4–1,6 miljonit eurot. 2022. aastal tõi heategevusorganisatsioon Caritas Roma veest välja 1,4 miljonit eurot; 2023 oli rekord.

Keskmiselt võib-olla kolmkümmend senti münt, 3000 eurot päevas on suurusjärgus kümme tuhat münti, visatakse käsitsi üle vasaku õla iga päev linnas, kus käib aastas umbes 21 miljonit turisti.

Neid kogutakse harjavarraste ja imemisvooliku abil, kui politsei lähedal seisab, sest linnamääruse alusel läheb münt vette sattudes munitsipaalomandiks – mis teeb kalapüügist varguse. Arreteerimised on rutiinsed. Üks mees rääkis ajakirjanikele, et nende kogumine on olnud tema elukutse aastaid.

Alates 2001. aastast on raha läinud Caritas Romale, mis kasutab seda toidupanga ja supiköögi pidamiseks ning raskustes perede abistamiseks. See moodustab ligikaudu 15% heategevuse aastaeelarvest ja tänu vabatahtlikele loenduritele läheb sorteerimiskuludest kaotsi vaid umbes 6%.

Mündid saabuvad kõigis Maa valuutades – eurodes, dollarites, naelades – ning need eraldatakse ja vahetatakse. Nende hulgas on Caritas teatanud prillide, usumedalite ja proteeside komplekti leidmisest.

Kell: kõik see on väga rooma kujundus, sest see on linn, mille vorm ütleb kõigile teistele, mida lugeda.

24. veebruaril 1582 andis paavst Gregorius XIII välja paavsti bulla nimega Inter gravissimas – "kõige tõsisemate asjade hulgas". Juliuse kalender oli Julius Caesarist saadik vaikselt aasta pikkust umbes üheteistkümne minuti võrra üle hinnanud ja üksteist minutit aastas, mis on kogunenud alates Nikaia kirikukogust 325. aastal, oli kevadise pööripäeva kümme päeva paigast tõmmanud. Lihavõtted triivisid.

Parandus oli nüri. Riikides, kes selle kohe vastu võtsid, järgnes neljapäevale, 4. oktoobrile 1582, reedele, 15. oktoobrile 1582. 5. kuni 14. lihtsalt ei juhtunud. Dekreediga eemaldati inimkonna ajaloost kümme kuupäeva.

Üks detail on vaikselt geniaalne: argipäevade tsükkel jäi puutumata. Neljapäevale järgnes ikkagi reede. Ainult numbrid hüppasid. Keegi ei kaotanud pühapäeva.

Seejärel veetis Euroopa järgmised kolm ja pool sajandit eriarvamusel.

Katoliiklikud riigid vahetusid korraga — paavstiriigid, Hispaania, Portugal, Poola-Leedu. Detsembris järgnes Prantsusmaa. Protestantlikud ja õigeusu riigid keeldusid paavsti välja antud kalendrist. Suurbritannia pidas vastu kuni aastani 1752, selleks hetkeks oli viga kasvanud üheteistkümneks päevaks, nii et kolmapäevale, 2. septembrile järgnes neljapäev, 14. september. Venemaa ootas aastani 1918. Kreeka aastani 1923 — 341 aastat pärast Roomat.

Sajandeid muutus kuupäev, kui ületasite piiri. 1627. aastal maabusid Inglise väed Île de Ré'l 12. juulil ja prantslased ootasid neid 22. juulil. Samal päeval. Mõlemad pooled leppisid kokku, et on neljapäev.

Ja Rootsi püüdis suurepäraselt muutust järk-järgult sisse viia, jättes neljakümne aasta jooksul vahele kõik hüppepäevad. See jättis 1700 vahele, unustas siis 1704. aastal ja unustas uuesti aastal 1708 – jättes Rootsi ühe päeva Juliuse kalendrist ette ja kümme päeva Gregoriuse kalendrist maha, olles maailmas üksi oma kalendri järgi.

Sa loed seda Gregory kalendrist. Nii on peaaegu kõigil. Reformi tegelik saavutus ei olnud kümme päeva – see oli liigaasta reegel: jagub neljaga, välja arvatud sajandid, välja arvatud juhul, kui jagub neljasajaga. Seetõttu ei olnud 1900 liigaasta ja 2000 oli.

See reegel töötab nüüd vaikselt igas telefonis, igas serveris ja igas Maa kellas, sealhulgas selles. Kuueteistkümnenda sajandi paavstlik parandus ülestõusmispühade kuupäevaks teeb ikka veel teie taskus aritmeetikat.