| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | Alates 25. okt on +8 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 24. okt on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 24. okt on −8 t |
Rimini (Itaalia) kasutab ajavööndit UTC+2. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Rimini ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Rimini) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Rimini ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Rimini) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Rimini ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Rimini) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Madrid, Pariis, Amsterdam. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Rimini ja sealt tagasi.
Linnas Rimini (Itaalia) elab umbes 150 tuh inimest. Täna on umbes 11,8 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:06, loojang kell 18:53. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 44° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Itaalia
Pealinn
Rooma
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+2 · Europe/Rome
Geograafilised koordinaadid
44,06° p.l., 12,57° i.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+39
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Itaalia
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Tiberiuse sild valmis 21. aastal pKr ja see kandis sõidukeid kuni 2020. aastani – kasutusiga peaaegu kaks tuhat aastat. See elas üle gooti katse seda lammutada, mistõttu üks kaar erineb teistest peenelt.
Kell: Rimini kehtib UTC+1 ja sellel on umbes 15 km randa, mis teeb sellest ühe Euroopa suurima mereäärse kuurordi.
Rimini asub 12.6° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 2.4° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 10 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:10, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 70 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:10.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 15 t 30 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 8 t 53 min. Nende vahe on 6 t 37 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Rimini tõuseb päike kõige varem 16. juuni kell 05:26, kõige hilisem loojang saabub aga alles 28. juuni kell 20:57. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Rimini kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 29 minutit ja pööripäeva ajal kuni 36 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Rimini (Itaalia) on Europe/Rome, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Rimini hinnanguline rahvaarv on umbes 150 tuh, geograafilised koordinaadid on 44.06°N, 12.57°E.
Linnas Rimini on pikimal päeval 15 t 30 min ja lühimal 8 t 53 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 13 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Rimini umbes kell 12:10 standardajas UTC+1, sest linn asub 2.4° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Rooma sild, mis vedas liiklust peaaegu kaks tuhat aastat: Tiberiuse sild valmis 21. aastal pKr ja see kandis sõidukeid kuni 2020. aastani – kasutusiga peaaegu kaks tuhat aastat. See elas üle gooti katse seda lammutada, mistõttu üks kaar erineb teistest peenelt.