| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | Alates 25. okt on +8 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 24. okt on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 24. okt on −8 t |
Gent (Belgia) kasutab ajavööndit UTC+2. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Gent ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Gent) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Gent ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Gent) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Gent ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Gent) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Madrid, Pariis, Amsterdam. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Gent ja sealt tagasi.
Linnas Gent (Belgia) elab umbes 265 tuh inimest. Täna on umbes 11,7 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:43, loojang kell 19:26. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 51° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Belgia
Pealinn
Brüssel
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+2 · Europe/Brussels
Geograafilised koordinaadid
51,05° p.l., 3,73° i.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+32
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Hollandi, Prantsuse, Saksa
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Gravensteen ehitati aastal 1180 ja oli hiljem kohtumaja, vangla ja 19. sajandil puuvillaveski – seal elasid vabrikutöölised. Linn hääletas 1887. aastal pigem selle ostmise ja taastamise poolt, mitte ei lasknud lammutada.
Kell: Gent hoiab UTC+1. Selle kümnepäevane suvefestival Gentse Feesten sulgeb tõhusalt kesklinna liiklusele ja kestab kaua üle südaöö.
Gent asub 3.7° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 11.3° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 45 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:45, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 105 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:45.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 16 t 34 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 7 t 54 min. Nende vahe on 8 t 39 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Gent tõuseb päike kõige varem 18. juuni kell 05:29, kõige hilisem loojang saabub aga alles 26. juuni kell 22:04. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Gent kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 33 minutit ja pööripäeva ajal kuni 47 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Gent (Belgia) on Europe/Brussels, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Gent hinnanguline rahvaarv on umbes 265 tuh, geograafilised koordinaadid on 51.05°N, 3.73°E.
Linnas Gent on pikimal päeval 16 t 34 min ja lühimal 7 t 54 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 16 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Gent umbes kell 12:45 standardajas UTC+1, sest linn asub 11.3° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Keskaegne loss koos piinamismuuseumiga: Gravensteen ehitati aastal 1180 ja oli hiljem kohtumaja, vangla ja 19. sajandil puuvillaveski – seal elasid vabrikutöölised. Linn hääletas 1887. aastal pigem selle ostmise ja taastamise poolt, mitte ei lasknud lammutada.