| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | Alates 25. okt on +8 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 24. okt on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 24. okt on −8 t |
Reims (Prantsusmaa) kasutab ajavööndit UTC+2. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Reims ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Reims) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Reims ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Reims) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Reims ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Reims) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Madrid, Pariis, Amsterdam. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Reims ja sealt tagasi.
Linnas Reims (Prantsusmaa) elab umbes 180 tuh inimest. Täna on umbes 11,7 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:42, loojang kell 19:25. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 49° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Prantsusmaa
Pealinn
Pariis
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+2 · Europe/Paris
Geograafilised koordinaadid
49,26° p.l., 4,03° i.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+33
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Prantsuse
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Kolmkümmend kolm Prantsuse kuningat krooniti Reimsi katedraalis aastatel 1027–1825. Esimeses maailmasõjas tulistati korduvalt hoonet, kaotades suurema osa klaasist ja suure osa struktuurist ning selle taastamiseks kulus kaks aastakümmet.
Kell: Reims hoiab UTC+1 Champagne'i südames, kus linna all asuvad kriidikeldrid jooksevad kümneid kilomeetreid ja mahutavad miljoneid pudeleid.
Reims asub 4.0° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 11.0° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 44 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:44, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 104 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:44.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 16 t 15 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 8 t 11 min. Nende vahe on 8 t 4 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Reims tõuseb päike kõige varem 17. juuni kell 05:37, kõige hilisem loojang saabub aga alles 27. juuni kell 21:53. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Reims kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 32 minutit ja pööripäeva ajal kuni 43 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Reims (Prantsusmaa) on Europe/Paris, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Reims hinnanguline rahvaarv on umbes 180 tuh, geograafilised koordinaadid on 49.26°N, 4.03°E.
Linnas Reims on pikimal päeval 16 t 15 min ja lühimal 8 t 11 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 15 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Reims umbes kell 12:44 standardajas UTC+1, sest linn asub 11.0° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Kus krooniti kolmkümmend kolm kuningat: Kolmkümmend kolm Prantsuse kuningat krooniti Reimsi katedraalis aastatel 1027–1825.