| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | Alates 25. okt on +8 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 24. okt on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 24. okt on −8 t |
Brno (Tšehhi) kasutab ajavööndit UTC+2. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Brno ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Brno) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Brno ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Brno) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Brno ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Brno) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Madrid, Pariis, Amsterdam. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Brno ja sealt tagasi.
Linnas Brno (Tšehhi) elab umbes 390 tuh inimest. Täna on umbes 11,7 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:51, loojang kell 18:35. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 49° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Tšehhi
Pealinn
Praha
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+2 · Europe/Prague
Geograafilised koordinaadid
49,20° p.l., 16,61° i.p.
Ametlik valuuta
CZK (Kč)
Rahvusvaheline suunakood
+420
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Tšehhi
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Gregor Mendel kasvatas aastatel 1856–1863 oma Brno kloostri aias ligikaudu 28 000 hernetaime ja töötas välja pärimisseadused. Tema artikkel ilmus 1866. aastal ja sisuliselt ignoreeriti 34 aastat.
Kell: Brno astronoomiline kell Náměstí Svobodys paiskab iga päev kell 11.00 välja klaasmarmori, tähistades 1645. aasta piiramist – kujundust peetakse üldiselt arusaamatuks.
Brno asub 16.6° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 1.6° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 6 minutit taga: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 11:54, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 54 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 12:54.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 16 t 14 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 8 t 12 min. Nende vahe on 8 t 3 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Brno tõuseb päike kõige varem 17. juuni kell 04:47, kõige hilisem loojang saabub aga alles 27. juuni kell 21:03. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Brno kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 32 minutit ja pööripäeva ajal kuni 43 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Brno (Tšehhi) on Europe/Prague, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Brno hinnanguline rahvaarv on umbes 390 tuh, geograafilised koordinaadid on 49.20°N, 16.61°E.
Linnas Brno on pikimal päeval 16 t 14 min ja lühimal 8 t 12 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 15 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Brno umbes kell 11:54 standardajas UTC+1, sest linn asub 1.6° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Kus leiutati geneetika: Gregor Mendel kasvatas aastatel 1856–1863 oma Brno kloostri aias ligikaudu 28 000 hernetaime ja töötas välja pärimisseadused. Tema artikkel ilmus 1866. aastal ja sisuliselt ignoreeriti 34 aastat.