| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | Alates 25. okt on −2 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | Alates 25. okt on −1 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 1. nov on −7 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 1. nov on −10 t |
Stellenbosch (Lõuna-Aafrika Vabariik) kasutab ajavööndit UTC+2. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+2 — suveaega ei kasutata. Linnade Stellenbosch ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Stellenbosch) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Stellenbosch ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Stellenbosch) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Stellenbosch ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Stellenbosch) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Johannesburg, Windhoek, Kaplinn. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Stellenbosch ja sealt tagasi.
Linnas Stellenbosch (Lõuna-Aafrika Vabariik) elab umbes 80 tuh inimest. Täna on umbes 12,4 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:22, loojang kell 18:46. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+2 — suveaega ei kasutata. Asub lõunapoolkeral, umbes 34° ekvaatorist lõuna pool. Liiklus toimub vasakul pool
Lipp
Lõuna-Aafrika Vabariik
Pealinn
Pretoria
Manner
Aafrika
Ajavöönd
UTC+2 · Africa/Johannesburg
Geograafilised koordinaadid
33,93° l.l., 18,86° i.p.
Ametlik valuuta
ZAR (R)
Rahvusvaheline suunakood
+27
Liikluse suund
vasakul
Poolkera
Lõuna
Ametlik keel
Inglise
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Stellenbosch asutati aastal 1679 ja viinapuud istutati peaaegu kohe, mistõttu on see vanim Euroopa asula Lõuna-Aafrikas ja selle veinitööstuse keskus. Selle tammed on istutanud linna asutaja.
Kell: Stellenbosch hoiab UTC+2. Seda ümbritsev Cape Floral Kingdom on maailma kuuest lilleriigist väikseim ja ainus, mis asub ühes riigis.
Stellenbosch asub 18.9° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+2 põhineb 30° idapikkuse meridiaanil. 11.1° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 45 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:45, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC+2 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. detsember: 14 t 25 min päevavalgust. Lühim on 22. juuni: 9 t 53 min. Nende vahe on 4 t 31 min. Sellel laiuskraadil on aastaajad kellas näha, kuid mitte kunagi dramaatiliselt.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Stellenbosch tõuseb päike kõige varem 6. detsember kell 05:27, kõige hilisem loojang saabub aga alles 8. jaanuar kell 19:59. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Stellenbosch kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 25 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Stellenbosch (Lõuna-Aafrika Vabariik) on Africa/Johannesburg, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Stellenbosch hinnanguline rahvaarv on umbes 80 tuh, geograafilised koordinaadid on 33.93°S, 18.86°E.
Linnas Stellenbosch on pikimal päeval 14 t 25 min ja lühimal 9 t 53 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 6 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Stellenbosch umbes kell 12:45 standardajas UTC+2, sest linn asub 11.1° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Vein aastast 1679: Stellenbosch asutati aastal 1679 ja viinapuud istutati peaaegu kohe, mistõttu on see vanim Euroopa asula Lõuna-Aafrikas ja selle veinitööstuse keskus. Selle tammed on istutanud linna asutaja.