| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | Alates 25. okt on +8 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 24. okt on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 24. okt on −8 t |
Groningen (Holland) kasutab ajavööndit UTC+2. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Groningen ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Groningen) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Groningen ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Groningen) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Groningen ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Groningen) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Madrid, Pariis, Amsterdam. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Groningen ja sealt tagasi.
Linnas Groningen (Holland) elab umbes 235 tuh inimest. Täna on umbes 11,7 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:33, loojang kell 19:13. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 53° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Holland
Pealinn
Amsterdam
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+2 · Europe/Amsterdam
Geograafilised koordinaadid
53,22° p.l., 6,57° i.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+31
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Hollandi
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Groningen koostas liiklusringluse plaani 1977. aastal, mis jagas keskuse neljaks sektoriks, mille vahel autod sõita ei saa. Ligikaudu 60% linnasisestest reisidest tehakse praegu jalgrattaga, mis on üks suurimaid osakaalu kõikjal.
Kell: Groningenis on UTC+1 ja seal on üks noorimaid keskmisi elanikke Hollandis, umbes veerand elanikest on üliõpilased.
Groningen asub 6.6° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 8.4° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 34 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:34, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 94 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:34.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 16 t 59 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 7 t 31 min. Nende vahe on 9 t 28 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Groningen tõuseb päike kõige varem 18. juuni kell 05:05, kõige hilisem loojang saabub aga alles 26. juuni kell 22:05. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Groningen kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 35 minutit ja pööripäeva ajal kuni 52 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Groningen (Holland) on Europe/Amsterdam, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Groningen hinnanguline rahvaarv on umbes 235 tuh, geograafilised koordinaadid on 53.22°N, 6.57°E.
Linnas Groningen on pikimal päeval 16 t 59 min ja lühimal 7 t 31 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 17 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Groningen umbes kell 12:34 standardajas UTC+1, sest linn asub 8.4° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Linn, kus enamik reise tehakse jalgrattaga: Groningen koostas liiklusringluse plaani 1977. aastal, mis jagas keskuse neljaks sektoriks, mille vahel autod sõita ei saa.