| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +4 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +5 t | Alates 25. okt on +4 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +7 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +12 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +13 t | Alates 4. okt on +14 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | −1 t | Alates 1. nov on −2 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −4 t | Alates 1. nov on −5 t |
Teresina (Brasiilia) kasutab ajavööndit UTC−3. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Linnade Teresina ja New York ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Teresina) vastab ajale 09:00–17:00 (New York). Linnade Teresina ja London ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–14:00 (Teresina) vastab ajale 13:00–18:00 (London). Linnade Teresina ja Tokyo ajavahe on 12 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Buenos Aires, São Paulo, Rio de Janeiro. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Teresina ja sealt tagasi.
Linnas Teresina (Brasiilia) elab umbes 870 tuh inimest. Täna on umbes 12,1 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 05:36, loojang kell 17:45. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Asub lõunapoolkeral, umbes 5° ekvaatorist lõuna pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Brasiilia
Pealinn
Brasília
Manner
Lõuna-Ameerika
Ajavöönd
UTC−3 · America/Fortaleza
Geograafilised koordinaadid
5,09° l.l., 42,80° l.p.
Ametlik valuuta
BRL (R$)
Rahvusvaheline suunakood
+55
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Lõuna
Ametlik keel
Portugali
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Teresina temperatuur ületab regulaarselt 40 °C ja on Brasiilia kuumim osariigi pealinn. See on ka ainus, mis ei asu kirdeosas rannikul, ehitatud sisemaale kahe jõe ühinemiskohta 1852. aastal.
Kell: Teresina hoiab UTC-3. See ehitati eesmärgipäraselt pealinnana, asendades Oeirase – ühe vähestest kavandatud pealinnadest 19. sajandi Brasiilias.
Teresina asub 42.8° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−3 põhineb 45° läänepikkuse meridiaanil. 2.2° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 9 minutit taga: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 11:51, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. detsember: 12 t 25 min päevavalgust. Lühim on 22. juuni: 11 t 50 min. Nende vahe on 35 minutit. Mõne kraadi kaugusel ekvaatorist ei muutu päeva pikkus aasta jooksul peaaegu üldse.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Teresina tõuseb päike kõige varem 10. november kell 05:26, kõige hilisem loojang saabub aga alles 5. veebruar kell 18:14. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Teresina kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 21 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Teresina (Brasiilia) on America/Fortaleza, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−3.
Linna Teresina hinnanguline rahvaarv on umbes 870 tuh, geograafilised koordinaadid on 5.09°S, 42.80°W.
Linnas Teresina on pikimal päeval 12 t 25 min ja lühimal 11 t 50 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 7 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Teresina umbes kell 11:51 standardajas UTC−3, sest linn asub 2.2° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Brasiilia kuumim pealinn: Teresina temperatuur ületab regulaarselt 40 °C ja on Brasiilia kuumim osariigi pealinn. See on ka ainus, mis ei asu kirdeosas rannikul, ehitatud sisemaale kahe jõe ühinemiskohta 1852. aastal.