| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +4 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +5 t | Alates 25. okt on +4 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +7 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +12 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +13 t | Alates 4. okt on +14 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | −1 t | Alates 1. nov on −2 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −4 t | Alates 1. nov on −5 t |
Porto Alegre (Brasiilia) kasutab ajavööndit UTC−3. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Linnade Porto Alegre ja New York ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Porto Alegre) vastab ajale 09:00–17:00 (New York). Linnade Porto Alegre ja London ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–14:00 (Porto Alegre) vastab ajale 13:00–18:00 (London). Linnade Porto Alegre ja Tokyo ajavahe on 12 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Buenos Aires, São Paulo, Rio de Janeiro. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Porto Alegre ja sealt tagasi.
Linnas Porto Alegre (Brasiilia) elab umbes 4,3 mln inimest. Täna on umbes 12,3 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:04, loojang kell 18:25. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Asub lõunapoolkeral, umbes 30° ekvaatorist lõuna pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Brasiilia
Pealinn
Brasília
Manner
Lõuna-Ameerika
Ajavöönd
UTC−3 · America/Sao_Paulo
Geograafilised koordinaadid
30,03° l.l., 51,23° l.p.
Ametlik valuuta
BRL (R$)
Rahvusvaheline suunakood
+55
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Lõuna
Ametlik keel
Portugali
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Porto Alegre tutvustas osaluseelarvet 1989. aastal, võimaldades elanikel otse hääletada selle üle, kuidas osa munitsipaalkapitali eelarvest kulutati. Sellest ajast alates on mudelit kasutusele võtnud tuhanded linnad üle maailma.
Kell: Porto Alegre hoiab UTC−3 30° lõunas, piisavalt kaugel tõelisteks aastaaegadeks – juulis esineb aeg-ajalt pakane, mida enamik Brasiiliast kunagi ei näe.
Porto Alegre asub 51.2° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−3 põhineb 45° läänepikkuse meridiaanil. 6.2° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 25 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:25, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. detsember: 14 t 5 min päevavalgust. Lühim on 22. juuni: 10 t 12 min. Nende vahe on 3 t 52 min. Sellel laiuskraadil on aastaajad kellas näha, kuid mitte kunagi dramaatiliselt.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Porto Alegre tõuseb päike kõige varem 4. detsember kell 05:17, kõige hilisem loojang saabub aga alles 10. jaanuar kell 19:30. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Porto Alegre kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 24 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Porto Alegre (Brasiilia) on America/Sao_Paulo, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−3.
Linna Porto Alegre hinnanguline rahvaarv on umbes 4,3 mln, geograafilised koordinaadid on 30.03°S, 51.23°W.
Linnas Porto Alegre on pikimal päeval 14 t 5 min ja lühimal 10 t 12 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 6 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Porto Alegre umbes kell 12:25 standardajas UTC−3, sest linn asub 6.2° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Kust osaluseelarve koostamine alguse sai: Porto Alegre tutvustas osaluseelarvet 1989. aastal, võimaldades elanikel otse hääletada selle üle, kuidas osa munitsipaalkapitali eelarvest kulutati.