| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +4 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +5 t | Alates 25. okt on +4 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +7 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +12 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +13 t | Alates 4. okt on +14 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | −1 t | Alates 1. nov on −2 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −4 t | Alates 1. nov on −5 t |
Paramaribo (Suriname) kasutab ajavööndit UTC−3. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Linnade Paramaribo ja New York ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Paramaribo) vastab ajale 09:00–17:00 (New York). Linnade Paramaribo ja London ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–14:00 (Paramaribo) vastab ajale 13:00–18:00 (London). Linnade Paramaribo ja Tokyo ajavahe on 12 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Buenos Aires, São Paulo, Rio de Janeiro. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Paramaribo ja sealt tagasi.
Linnas Paramaribo (Suriname) elab umbes 240 tuh inimest. Täna on umbes 12,1 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:28, loojang kell 18:33. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 6° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub vasakul pool
Lipp
Suriname
Pealinn
Paramaribo 👑
Manner
Lõuna-Ameerika
Ajavöönd
UTC−3 · America/Paramaribo
Geograafilised koordinaadid
5,85° p.l., 55,20° l.p.
Ametlik valuuta
SRD ($)
Rahvusvaheline suunakood
+597
Liikluse suund
vasakul
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Hollandi
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Paramaribo ajalooline keskus on ehitatud peaaegu täielikult valgeks värvitud puidust, mis on Hollandi koloniaalstiilis, mis on kohandatud troopikaga ning kanti 2002. aastal UNESCO nimekirja. Mošee ja sünagoog seisavad üksteise kõrval ja jagavad parkla.
Kell: Paramaribo hoiab UTC-3. Suriname vihmametsade osakaal on kõigis riikides üks kõrgemaid, üle 90%.
Paramaribo asub 55.2° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−3 põhineb 45° läänepikkuse meridiaanil. 10.2° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 41 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:41, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 12 t 28 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 11 t 47 min. Nende vahe on 41 minutit. Mõne kraadi kaugusel ekvaatorist ei muutu päeva pikkus aasta jooksul peaaegu üldse.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Paramaribo tõuseb päike kõige varem 25. mai kell 06:25, kõige hilisem loojang saabub aga alles 19. juuli kell 19:00. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Paramaribo kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 21 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Paramaribo (Suriname) on America/Paramaribo, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−3.
Linna Paramaribo hinnanguline rahvaarv on umbes 240 tuh, geograafilised koordinaadid on 5.85°N, 55.20°W. See on riigi Suriname pealinn.
Linnas Paramaribo on pikimal päeval 12 t 28 min ja lühimal 11 t 47 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 7 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Paramaribo umbes kell 12:41 standardajas UTC−3, sest linn asub 10.2° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Puidust linn UNESCO nimekirjas: Paramaribo ajalooline keskus on ehitatud peaaegu täielikult valgeks värvitud puidust, mis on Hollandi koloniaalstiilis, mis on kohandatud troopikaga ning kanti 2002. aastal UNESCO nimekirja.