| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +4 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +5 t | Alates 25. okt on +4 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +7 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +12 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +13 t | Alates 4. okt on +14 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | −1 t | Alates 1. nov on −2 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −4 t | Alates 1. nov on −5 t |
Puerto Madryn (Argentina) kasutab ajavööndit UTC−3. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Linnade Puerto Madryn ja New York ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Puerto Madryn) vastab ajale 09:00–17:00 (New York). Linnade Puerto Madryn ja London ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–14:00 (Puerto Madryn) vastab ajale 13:00–18:00 (London). Linnade Puerto Madryn ja Tokyo ajavahe on 12 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Buenos Aires, São Paulo, Rio de Janeiro. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Puerto Madryn ja sealt tagasi.
Linnas Puerto Madryn (Argentina) elab umbes 100 tuh inimest. Täna on umbes 12,5 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:55, loojang kell 19:25. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Asub lõunapoolkeral, umbes 43° ekvaatorist lõuna pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Argentina
Pealinn
Buenos Aires
Manner
Lõuna-Ameerika
Ajavöönd
UTC−3 · America/Argentina/Buenos_Aires
Geograafilised koordinaadid
42,77° l.l., 65,04° l.p.
Ametlik valuuta
ARS ($)
Rahvusvaheline suunakood
+54
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Lõuna
Ametlik keel
Hispaania
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Valdés poolsaarel elab igal talvel umbes tuhat lõunavaala, mis on kaldale piisavalt lähedal, et neid saaks maalt jälgida. UNESCO kandis selle 1999. aastal just selle nimel.
Kell: Puerto Madryn hoiab UTC-3. Selle asutasid 1865. aastal kõmri asunikud ja osades Chubuti orus räägitakse kõmri keelt siiani.
Puerto Madryn asub 65.0° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−3 põhineb 45° läänepikkuse meridiaanil. 20.0° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 80 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 13:20, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. detsember: 15 t 20 min päevavalgust. Lühim on 22. juuni: 9 t 1 min. Nende vahe on 6 t 18 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Puerto Madryn tõuseb päike kõige varem 11. detsember kell 05:36, kõige hilisem loojang saabub aga alles 3. jaanuar kell 21:01. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Puerto Madryn kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 28 minutit ja pööripäeva ajal kuni 35 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Puerto Madryn (Argentina) on America/Argentina/Buenos_Aires, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−3.
Linna Puerto Madryn hinnanguline rahvaarv on umbes 100 tuh, geograafilised koordinaadid on 42.77°S, 65.04°W.
Linnas Puerto Madryn on pikimal päeval 15 t 20 min ja lühimal 9 t 1 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 7 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Puerto Madryn umbes kell 13:20 standardajas UTC−3, sest linn asub 20.0° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Laht, kus vaalad tulevad poegima: Valdés poolsaarel elab igal talvel umbes tuhat lõunavaala, mis on kaldale piisavalt lähedal, et neid saaks maalt jälgida. UNESCO kandis selle 1999. aastal just selle nimel.