| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +4 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +5 t | Alates 25. okt on +4 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +7 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +12 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +13 t | Alates 4. okt on +14 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | −1 t | Alates 1. nov on −2 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −4 t | Alates 1. nov on −5 t |
La Plata (Argentina) kasutab ajavööndit UTC−3. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Linnade La Plata ja New York ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (La Plata) vastab ajale 09:00–17:00 (New York). Linnade La Plata ja London ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–14:00 (La Plata) vastab ajale 13:00–18:00 (London). Linnade La Plata ja Tokyo ajavahe on 12 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Buenos Aires, São Paulo, Rio de Janeiro. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna La Plata ja sealt tagasi.
Linnas La Plata (Argentina) elab umbes 790 tuh inimest. Täna on umbes 12,4 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:29, loojang kell 18:53. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 — suveaega ei kasutata. Asub lõunapoolkeral, umbes 35° ekvaatorist lõuna pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Argentina
Pealinn
Buenos Aires
Manner
Lõuna-Ameerika
Ajavöönd
UTC−3 · America/Argentina/Buenos_Aires
Geograafilised koordinaadid
34,92° l.l., 57,95° l.p.
Ametlik valuuta
ARS ($)
Rahvusvaheline suunakood
+54
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Lõuna
Ametlik keel
Hispaania
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
La Plata rajati 1882. aastal viiekilomeetriseks väljakuks, millel on diagonaalne tänavavõrk ja park iga kuue kvartali järel. See võitis oma plaani eest 1889. aasta Pariisi näitusel kaks kuldmedalit ja oli üks esimesi elektrilise tänavavalgustusega linnu maailmas.
Kell: La Plata hoiab UTC-3. Selle 1884. aastal rajatud katedraal valmis alles 1999. aastal.
La Plata asub 58.0° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−3 põhineb 45° läänepikkuse meridiaanil. 13.0° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 52 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:52, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−3 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. detsember: 14 t 30 min päevavalgust. Lühim on 22. juuni: 9 t 48 min. Nende vahe on 4 t 42 min. Sellel laiuskraadil on aastaajad kellas näha, kuid mitte kunagi dramaatiliselt.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas La Plata tõuseb päike kõige varem 7. detsember kell 05:31, kõige hilisem loojang saabub aga alles 7. jaanuar kell 20:09. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas La Plata kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 25 minutit ja pööripäeva ajal kuni 30 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas La Plata (Argentina) on America/Argentina/Buenos_Aires, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−3.
Linna La Plata hinnanguline rahvaarv on umbes 790 tuh, geograafilised koordinaadid on 34.92°S, 57.95°W.
Linnas La Plata on pikimal päeval 14 t 30 min ja lühimal 9 t 48 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 6 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas La Plata umbes kell 12:52 standardajas UTC−3, sest linn asub 13.0° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Linn, mis on kujundatud täiuslikuks väljakuks: La Plata rajati 1882. aastal viiekilomeetriseks väljakuks, millel on diagonaalne tänavavõrk ja park iga kuue kvartali järel. See võitis oma plaani eest 1889.