| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +6 t | Alates 25. okt on +5 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +7 t | Alates 25. okt on +6 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +9 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +14 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +15 t | Alates 4. okt on +16 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | +1 t | Alates 1. nov on ±0 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −2 t | Alates 1. nov on −3 t |
Medellín (Colombia) kasutab ajavööndit UTC−5. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−5 — suveaega ei kasutata. Linnade Medellín ja New York ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–17:00 (Medellín) vastab ajale 10:00–18:00 (New York). Linnade Medellín ja London ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–12:00 (Medellín) vastab ajale 15:00–18:00 (London). Linnade Medellín ja Tokyo ajavahe on 14 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Bogotá, Lima, Quito. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Medellín ja sealt tagasi.
Linnas Medellín (Colombia) elab umbes 4,0 mln inimest. Täna on umbes 12,1 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 05:50, loojang kell 17:54. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−5 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 6° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Colombia
Pealinn
Bogotá
Manner
Lõuna-Ameerika
Ajavöönd
UTC−5 · America/Bogota
Geograafilised koordinaadid
6,25° p.l., 75,56° l.p.
Ametlik valuuta
COP ($)
Rahvusvaheline suunakood
+57
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Hispaania
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Medellín avas Metrocabeli 2004. aastal, esimese gondlisüsteemi, mis on ehitatud pigem tavaliseks massitranspordiks kui turismiks, ühendades järsud mäenõlvad olevad linnaosad allpool asuva metrooga. Sellest ajast alates on mudelit kopeeritud kogu Ladina-Ameerikas.
Kell: Medellín hoiab UTC−5 umbes 1500 meetri juures, kus temperatuur aastaringselt vaevu liigub – sellest ka selle hüüdnimi, igavese kevade linn.
Medellín asub 75.6° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−5 põhineb 75° läänepikkuse meridiaanil. Need kaks langevad peaaegu kokku: päikeseline keskpäev — hetk, mil päike on kõige kõrgemal — saabub umbes kell 12:02, nii lähedal tõelisele päikeseajale, kui sellise laiusega ajavöönd lubab. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−5 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 12 t 29 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 11 t 46 min. Nende vahe on 44 minutit. Mõne kraadi kaugusel ekvaatorist ei muutu päeva pikkus aasta jooksul peaaegu üldse.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Medellín tõuseb päike kõige varem 25. mai kell 05:46, kõige hilisem loojang saabub aga alles 18. juuli kell 18:22. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Medellín kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 21 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Medellín (Colombia) on America/Bogota, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−5.
Linna Medellín hinnanguline rahvaarv on umbes 4,0 mln, geograafilised koordinaadid on 6.25°N, 75.56°W.
Linnas Medellín on pikimal päeval 12 t 29 min ja lühimal 11 t 46 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 7 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Medellín umbes kell 12:02 standardajas UTC−5, sest linn asub 0.6° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Köisraudteed ühistranspordina: Medellín avas Metrocabeli 2004. aastal, esimese gondlisüsteemi, mis on ehitatud pigem tavaliseks massitranspordiks kui turismiks, ühendades järsud mäenõlvad olevad linnaosad allpool asuva metrooga.