| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +6 t | Alates 25. okt on +5 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +7 t | Alates 25. okt on +6 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +9 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +14 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +15 t | Alates 4. okt on +16 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | +1 t | Alates 1. nov on ±0 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −2 t | Alates 1. nov on −3 t |
Cartagena (Colombia) kasutab ajavööndit UTC−5. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−5 — suveaega ei kasutata. Linnade Cartagena ja New York ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–17:00 (Cartagena) vastab ajale 10:00–18:00 (New York). Linnade Cartagena ja London ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–12:00 (Cartagena) vastab ajale 15:00–18:00 (London). Linnade Cartagena ja Tokyo ajavahe on 14 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Bogotá, Lima, Quito. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Cartagena ja sealt tagasi.
Linnas Cartagena (Colombia) elab umbes 1,0 mln inimest. Täna on umbes 12,0 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 05:50, loojang kell 17:53. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−5 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 10° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Colombia
Pealinn
Bogotá
Manner
Lõuna-Ameerika
Ajavöönd
UTC−5 · America/Bogota
Geograafilised koordinaadid
10,39° p.l., 75,48° l.p.
Ametlik valuuta
COP ($)
Rahvusvaheline suunakood
+57
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Hispaania
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Cartagena kindlustused ulatuvad umbes 11 kilomeetrit ja nende valmimiseks kulus peaaegu kaks sajandit – Lõuna-Ameerika kõige ulatuslikum koloniaalkaitse, mis rajati seetõttu, et linn oli Hispaania Maini kulla ja hõbeda transiidipunkt.
Kell: Cartagena hoiab UTC-5. Seinad valmisid veidi enne nende sõjalist vananemist, mistõttu on need siiani püsti.
Cartagena asub 75.5° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−5 põhineb 75° läänepikkuse meridiaanil. Need kaks langevad peaaegu kokku: päikeseline keskpäev — hetk, mil päike on kõige kõrgemal — saabub umbes kell 12:02, nii lähedal tõelisele päikeseajale, kui sellise laiusega ajavöönd lubab. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−5 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 12 t 44 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 11 t 31 min. Nende vahe on 1 t 13 min. Troopikas püsib päeva pikkus aasta ringi kitsas vahemikus.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Cartagena tõuseb päike kõige varem 30. mai kell 05:39, kõige hilisem loojang saabub aga alles 14. juuli kell 18:28. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Cartagena kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 21 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Cartagena (Colombia) on America/Bogota, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−5.
Linna Cartagena hinnanguline rahvaarv on umbes 1,0 mln, geograafilised koordinaadid on 10.39°N, 75.48°W.
Linnas Cartagena on pikimal päeval 12 t 44 min ja lühimal 11 t 31 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 8 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Cartagena umbes kell 12:02 standardajas UTC−5, sest linn asub 0.5° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Üksteist kilomeetrit seina: Cartagena kindlustused ulatuvad umbes 11 kilomeetrit ja nende valmimiseks kulus peaaegu kaks sajandit – Lõuna-Ameerika kõige ulatuslikum koloniaalkaitse, mis rajati seetõttu, et linn oli Hispaania Maini kulla ja hõbeda…