| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +5 t | Alates 25. okt on +4 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +6 t | Alates 25. okt on +5 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +8 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +13 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +14 t | Alates 4. okt on +15 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | ±0 t | Alates 1. nov on −1 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −3 t | Alates 1. nov on −4 t |
Willemstad (Curaçao) kasutab ajavööndit UTC−4. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−4 — suveaega ei kasutata. Linnades Willemstad ja New York on praegu sama kellaaeg. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 9 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–18:00 (Willemstad) vastab ajale 09:00–18:00 (New York). Linnade Willemstad ja London ajavahe on 5 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 4 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–13:00 (Willemstad) vastab ajale 14:00–18:00 (London). Linnade Willemstad ja Tokyo ajavahe on 13 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Caracas, La Paz, Santo Domingo. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Willemstad ja sealt tagasi.
Linnas Willemstad (Curaçao) elab umbes 150 tuh inimest. Täna on umbes 12,0 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:24, loojang kell 18:26. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−4 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 12° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Curaçao
Pealinn
Willemstad 👑
Manner
Põhja-Ameerika
Ajavöönd
AST · America/Curacao
Geograafilised koordinaadid
12,11° p.l., 68,93° l.p.
Ametlik valuuta
XCG (Cg)
Rahvusvaheline suunakood
+599
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Hollandi, Papiamento
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Kuninganna Emma pontoonsild hõljub üle St Anna lahe kuueteistkümnel pontoonil ja liigub oma mootoril kõrvale, kui laev läbi tuleb – mitu korda päevas alates 1888. aastast. Jalakäijad sõidavad sellest üle, kui see avaneb.
Kell: Curaçao hoiab UTC−4. Selle sadamaäärsed hooned on värvitud värvidega, sest 19. sajandi kuberner, kes süüdistas oma migreenis pimestamist, keelas valge värvi.
Willemstad asub 68.9° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−4 põhineb 60° läänepikkuse meridiaanil. 8.9° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 36 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:36, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−4 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 12 t 50 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 11 t 25 min. Nende vahe on 1 t 25 min. Troopikas püsib päeva pikkus aasta ringi kitsas vahemikus.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Willemstad tõuseb päike kõige varem 1. juuni kell 06:10, kõige hilisem loojang saabub aga alles 12. juuli kell 19:05. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Willemstad kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 21 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Willemstad (Curaçao) on America/Curacao, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−4.
Linna Willemstad hinnanguline rahvaarv on umbes 150 tuh, geograafilised koordinaadid on 12.11°N, 68.93°W. See on territooriumi Curaçao pealinn.
Linnas Willemstad on pikimal päeval 12 t 50 min ja lühimal 11 t 25 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 8 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Willemstad umbes kell 12:36 standardajas UTC−4, sest linn asub 8.9° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Avanev sild: Kuninganna Emma pontoonsild hõljub üle St Anna lahe kuueteistkümnel pontoonil ja liigub oma mootoril kõrvale, kui laev läbi tuleb – mitu korda päevas alates 1888. aastast. Jalakäijad sõidavad sellest üle, kui see avaneb.