| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −4 t | Alates 25. okt on −5 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −3 t | Alates 25. okt on −4 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | −1 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +4 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +5 t | Alates 4. okt on +6 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −9 t | Alates 1. nov on −10 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −12 t | Alates 1. nov on −13 t |
Islamabad (Pakistan) kasutab ajavööndit UTC+5. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 — suveaega ei kasutata. Linnade Islamabad ja New York ajavahe on 9 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga New York üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Linnade Islamabad ja London ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 13:00–18:00 (Islamabad) vastab ajale 09:00–14:00 (London). Linnade Islamabad ja Tokyo ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–14:00 (Islamabad) vastab ajale 13:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Karachi, Astana, Lahore. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Islamabad ja sealt tagasi.
Linnas Islamabad (Pakistan) elab umbes 1,2 mln inimest. Täna on umbes 11,9 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:01, loojang kell 17:54. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 34° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub vasakul pool
Lipp
Pakistan
Pealinn
Islamabad 👑
Manner
Aasia
Ajavöönd
UTC+5 · Asia/Karachi
Geograafilised koordinaadid
33,68° p.l., 73,05° i.p.
Ametlik valuuta
PKR (₨)
Rahvusvaheline suunakood
+92
Liikluse suund
vasakul
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Urdu, Inglise
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Kreeka planeerija Constantinos Doxiadis kujundas Islamabadi alates 1960. aastast nummerdatud sektorite rangele ruudustikule, millest igaüks pidi olema isemajandav. Pakistan kolis oma pealinna Karachist siia, sest ta tahtis kuskil kesksemat ja paremini kaitstavat kohta.
Kell: Pakistan säilitab UTC+5 ilma hooajalise muutuseta, olles aastatel 2002, 2008 ja 2009 korraks suveaega proovinud ja iga kord sellest loobunud.
Islamabad asub 73.0° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+5 põhineb 75° idapikkuse meridiaanil. 2.0° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 8 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:08, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 14 t 24 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 9 t 55 min. Nende vahe on 4 t 29 min. Sellel laiuskraadil on aastaajad kellas näha, kuid mitte kunagi dramaatiliselt.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Islamabad tõuseb päike kõige varem 13. juuni kell 04:57, kõige hilisem loojang saabub aga alles 1. juuli kell 19:22. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Islamabad kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 25 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Islamabad (Pakistan) on Asia/Karachi, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+5.
Linna Islamabad hinnanguline rahvaarv on umbes 1,2 mln, geograafilised koordinaadid on 33.68°N, 73.05°E. See on riigi Pakistan pealinn.
Linnas Islamabad on pikimal päeval 14 t 24 min ja lühimal 9 t 55 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 11 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Islamabad umbes kell 12:08 standardajas UTC+5, sest linn asub 2.0° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Paberile kujundatud pealinn: Kreeka planeerija Constantinos Doxiadis kujundas Islamabadi alates 1960. aastast nummerdatud sektorite rangele ruudustikule, millest igaüks pidi olema isemajandav.