| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −4 t | Alates 25. okt on −5 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −3 t | Alates 25. okt on −4 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | −1 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +4 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +5 t | Alates 4. okt on +6 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −9 t | Alates 1. nov on −10 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −12 t | Alates 1. nov on −13 t |
Perm (Venemaa) kasutab ajavööndit UTC+5. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 — suveaega ei kasutata. Linnade Perm ja New York ajavahe on 9 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga New York üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Linnade Perm ja London ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 13:00–18:00 (Perm) vastab ajale 09:00–14:00 (London). Linnade Perm ja Tokyo ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–14:00 (Perm) vastab ajale 13:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Karachi, Astana, Lahore. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Perm ja sealt tagasi.
Linnas Perm (Venemaa) elab umbes 1,0 mln inimest. Täna on umbes 11,6 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:17, loojang kell 18:52. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 58° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Venemaa
Pealinn
Moskva
Manner
Euroopa & Aasia
Ajavöönd
UTC+5 · Asia/Yekaterinburg
Geograafilised koordinaadid
58,01° p.l., 56,25° i.p.
Ametlik valuuta
RUB (₽)
Rahvusvaheline suunakood
+7
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Vene
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Permi periood – viimane enne triiast, mis lõppes Maa ajaloo suurima massilise väljasuremisega – on oma nime saanud Permi järgi, kus Šoti geoloog Roderick Murchison selle 1841. aastal defineeris. See on ainus geoloogiline periood, mis on saanud nime Vene paiga järgi.
Kell: Permis on UTC+5. Selle Diaghilevi festival austab siin üles kasvanud impressaariot, kes hiljem juhtis Pariisis Ballets Russes.
Perm asub 56.3° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+5 põhineb 75° idapikkuse meridiaanil. 18.8° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 75 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 13:15, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 18 t 11 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 6 t 27 min. Nende vahe on 11 t 44 min. Polaarjoone lähedal kõigub aasta tugevalt pika valguse ja pika pimeduse vahel.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Perm tõuseb päike kõige varem 19. juuni kell 04:11, kõige hilisem loojang saabub aga alles 25. juuni kell 22:23. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Perm kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 39 minutit ja pööripäeva ajal kuni 76 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Perm (Venemaa) on Asia/Yekaterinburg, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+5.
Linna Perm hinnanguline rahvaarv on umbes 1,0 mln, geograafilised koordinaadid on 58.01°N, 56.25°E.
Linnas Perm on pikimal päeval 18 t 11 min ja lühimal 6 t 27 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 21 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Perm umbes kell 13:15 standardajas UTC+5, sest linn asub 18.8° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Kust Permi periood on nimetatud: Permi periood – viimane enne triiast, mis lõppes Maa ajaloo suurima massilise väljasuremisega – on oma nime saanud Permi järgi, kus Šoti geoloog Roderick Murchison selle 1841. aastal defineeris.