| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −1 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | ±0 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +2 t | Alates 25. okt on +3 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +7 t | Alates 25. okt on +8 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +8 t | Alates 4. okt on +9 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −6 t | Alates 24. okt on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −9 t | Alates 24. okt on −8 t |
Durrës (Albaania) kasutab ajavööndit UTC+2. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Durrës ja New York ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 15:00–18:00 (Durrës) vastab ajale 09:00–12:00 (New York). Linnade Durrës ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 10:00–18:00 (Durrës) vastab ajale 09:00–17:00 (London). Linnade Durrës ja Tokyo ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–11:00 (Durrës) vastab ajale 16:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Madrid, Pariis, Amsterdam. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Durrës ja sealt tagasi.
Linnas Durrës (Albaania) elab umbes 175 tuh inimest. Täna on umbes 11,8 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:37, loojang kell 18:26. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+1, suvel UTC+2. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 41° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Albaania
Pealinn
Tirana
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+2 · Europe/Tirane
Geograafilised koordinaadid
41,32° p.l., 19,45° i.p.
Ametlik valuuta
ALL (L)
Rahvusvaheline suunakood
+355
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Albaania
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Durrësi Rooma amfiteater mahutas hinnanguliselt 15 000–20 000 pealtvaatajat ja see taasavastati alles 1966. aastal majade alt. Suur osa sellest on endiselt tänapäevase linna alla maetud.
Kell: Durrës hoiab UTC+1. See oli Via Egnatia läänepoolne lõpp-punkt, Rooma tee, mis kulges üle Balkani Bütsantsi.
Durrës asub 19.5° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 4.5° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 18 minutit taga: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 11:42, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 42 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 12:42.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 15 t 10 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 9 t 11 min. Nende vahe on 5 t 59 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Durrës tõuseb päike kõige varem 15. juuni kell 05:08, kõige hilisem loojang saabub aga alles 29. juuni kell 20:19. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Durrës kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 28 minutit ja pööripäeva ajal kuni 34 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Durrës (Albaania) on Europe/Tirane, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+2.
Linna Durrës hinnanguline rahvaarv on umbes 175 tuh, geograafilised koordinaadid on 41.32°N, 19.45°E.
Linnas Durrës on pikimal päeval 15 t 10 min ja lühimal 9 t 11 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 13 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Durrës umbes kell 11:42 standardajas UTC+1, sest linn asub 4.5° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Balkani suurim amfiteater: Durrësi Rooma amfiteater mahutas hinnanguliselt 15 000–20 000 pealtvaatajat ja see taasavastati alles 1966. aastal majade alt. Suur osa sellest on endiselt tänapäevase linna alla maetud.