| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −2 t | |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −1 t | |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +1 t | Alates 25. okt on +2 t |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +6 t | Alates 25. okt on +7 t |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +7 t | Alates 4. okt on +8 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −7 t | Alates 24. okt on −6 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −10 t | Alates 24. okt on −9 t |
Vilnius (Leedu) kasutab ajavööndit UTC+3. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Linnade Vilnius ja New York ajavahe on 7 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 2 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 16:00–18:00 (Vilnius) vastab ajale 09:00–11:00 (New York). Linnade Vilnius ja London ajavahe on 2 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 7 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 11:00–18:00 (Vilnius) vastab ajale 09:00–16:00 (London). Linnade Vilnius ja Tokyo ajavahe on 6 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 3 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–12:00 (Vilnius) vastab ajale 15:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Ateena, Kairo, Beirut. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Vilnius ja sealt tagasi.
Linnas Vilnius (Leedu) elab umbes 590 tuh inimest. Täna on umbes 11,7 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 07:19, loojang kell 18:58. Kellad keeratakse kevadel edasi ja sügisel tagasi: talvel UTC+2, suvel UTC+3. Järgmine kellakeeramine: 25. okt. Asub põhjapoolkeral, umbes 55° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Leedu
Pealinn
Vilnius 👑
Manner
Euroopa
Ajavöönd
UTC+3 · Europe/Vilnius
Geograafilised koordinaadid
54,69° p.l., 25,28° i.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+370
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Leedu
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Užupis kuulutas end iseseisvaks vabariigiks 1. aprillil 1997, millel on oma lipp, hümn, president ja 41 artiklist koosnev põhiseadus, mis oli riputatud peegeltahvlitele kümnetes keeltes. Artikkel 12 ütleb: koeral on õigus olla koer.
Kell: Vilniuses on UTC+2. Selle vanalinn on üks suurimaid säilinud keskaegseid keskusi Põhja-Euroopas, pindalaga umbes 3,6 ruutkilomeetrit.
Vilnius asub 25.3° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+2 põhineb 30° idapikkuse meridiaanil. 4.7° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 19 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:19, mitte kell 12.00. Suveajal keeratakse kella 60 minutit edasi, vahe kasvab 79 minutini ja päikeseline keskpäev nihkub kellale 13:19.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 17 t 18 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 7 t 14 min. Nende vahe on 10 t 4 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Vilnius tõuseb päike kõige varem 18. juuni kell 04:41, kõige hilisem loojang saabub aga alles 26. juuni kell 22:00. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Vilnius kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 36 minutit ja pööripäeva ajal kuni 57 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Vilnius (Leedu) on Europe/Vilnius, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+3.
Linna Vilnius hinnanguline rahvaarv on umbes 590 tuh, geograafilised koordinaadid on 54.69°N, 25.28°E. See on riigi Leedu pealinn.
Linnas Vilnius on pikimal päeval 17 t 18 min ja lühimal 7 t 14 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 18 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Vilnius umbes kell 12:19 standardajas UTC+2, sest linn asub 4.7° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Vabariik naabruses: Užupis kuulutas end iseseisvaks vabariigiks 1. aprillil 1997, millel on oma lipp, hümn, president ja 41 artiklist koosnev põhiseadus, mis oli riputatud peegeltahvlitele kümnetes keeltes.