| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −3 t | Alates 25. okt on −4 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −2 t | Alates 25. okt on −3 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | ±0 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +5 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +6 t | Alates 4. okt on +7 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −8 t | Alates 1. nov on −9 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −11 t | Alates 1. nov on −12 t |
Grand Baie (Mauritius) kasutab ajavööndit UTC+4. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+4 — suveaega ei kasutata. Linnade Grand Baie ja New York ajavahe on 8 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 1 tund päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 17:00–18:00 (Grand Baie) vastab ajale 09:00–10:00 (New York). Linnade Grand Baie ja London ajavahe on 3 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 6 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 12:00–18:00 (Grand Baie) vastab ajale 09:00–15:00 (London). Linnade Grand Baie ja Tokyo ajavahe on 5 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 4 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–13:00 (Grand Baie) vastab ajale 14:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Bakuu, Dubai, Abu Dhabi. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Grand Baie ja sealt tagasi.
Linnas Grand Baie (Mauritius) elab umbes 12 tuh inimest. Täna on umbes 12,3 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 05:51, loojang kell 18:07. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+4 — suveaega ei kasutata. Asub lõunapoolkeral, umbes 20° ekvaatorist lõuna pool. Liiklus toimub vasakul pool
Pealinn
Port Louis
Manner
Aafrika
Ajavöönd
UTC+4 · Indian/Mauritius
Geograafilised koordinaadid
20,01° l.l., 57,58° i.p.
Ametlik valuuta
MUR (₨)
Rahvusvaheline suunakood
+230
Liikluse suund
vasakul
Poolkera
Lõuna
Ametlik keel
Inglise, Prantsuse
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Mauritiust ümbritseb peaaegu pidev korallriff, mistõttu on selle laguunid piisavalt rahulikud, et ujuda peaaegu kõikjal. Saar kerkis vulkaanilisest levialast umbes 8 miljonit aastat tagasi ja sellel puudub mandrilava.
Kell: Grand Baie hoiab UTC+4. Mauritiuse rahvastikutihedus on kõigist Aafrika riikidest kõrgeim.
Grand Baie asub 57.6° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+4 põhineb 60° idapikkuse meridiaanil. 2.4° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 10 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:10, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC+4 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. detsember: 13 t 20 min päevavalgust. Lühim on 22. juuni: 10 t 55 min. Nende vahe on 2 t 25 min. Troopikas püsib päeva pikkus aasta ringi kitsas vahemikus.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Grand Baie tõuseb päike kõige varem 27. november kell 05:22, kõige hilisem loojang saabub aga alles 18. jaanuar kell 18:55. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Grand Baie kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 22 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Grand Baie (Mauritius) on Indian/Mauritius, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+4.
Linna Grand Baie hinnanguline rahvaarv on umbes 12 tuh, geograafilised koordinaadid on 20.01°S, 57.58°E.
Linnas Grand Baie on pikimal päeval 13 t 20 min ja lühimal 10 t 55 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 6 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Grand Baie umbes kell 12:10 standardajas UTC+4, sest linn asub 2.4° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Rif, mis ümbritseb saart: Mauritiust ümbritseb peaaegu pidev korallriff, mistõttu on selle laguunid piisavalt rahulikud, et ujuda peaaegu kõikjal. Saar kerkis vulkaanilisest levialast umbes 8 miljonit aastat tagasi ja sellel puudub mandrilava.