| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | ±0 t | Alates 25. okt on −1 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | +1 t | Alates 25. okt on ±0 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +3 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +8 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +9 t | Alates 4. okt on +10 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −5 t | Alates 1. nov on −6 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −8 t | Alates 1. nov on −9 t |
Benin City (Nigeeria) kasutab ajavööndit UTC+1. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+1 — suveaega ei kasutata. Linnade Benin City ja New York ajavahe on 5 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 4 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 14:00–18:00 (Benin City) vastab ajale 09:00–13:00 (New York). Linnades Benin City ja London on praegu sama kellaaeg. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 9 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–18:00 (Benin City) vastab ajale 09:00–18:00 (London). Linnade Benin City ja Tokyo ajavahe on 8 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 1 tund päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–10:00 (Benin City) vastab ajale 17:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Lagos, Kinshasa, Alžiir. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Benin City ja sealt tagasi.
Linnas Benin City (Nigeeria) elab umbes 1,8 mln inimest. Täna on umbes 12,1 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:25, loojang kell 18:29. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+1 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 6° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Nigeeria
Pealinn
Abuja
Manner
Aafrika
Ajavöönd
UTC+1 · Africa/Lagos
Geograafilised koordinaadid
6,34° p.l., 5,62° i.p.
Ametlik valuuta
NGN (₦)
Rahvusvaheline suunakood
+234
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Inglise
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Umbes 800–1400 ehitatud Benini müürid ja vallikraavid tegid mõnede arheoloogide hinnangul kogu kuningriigis kokku umbes 16 000 kilomeetrit mullatööd – see on tõenäoliselt suurim enne masinaajastut ehitatud muldvall. Britid hävitasid linna 1897. aastal ja rüüstasid Benini pronksi.
Kell: Benin City hoiab UTC+1. Euroopa ja Põhja-Ameerika muuseumid on pronkse tagastanud alates 2021. aastast.
Benin City asub 5.6° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+1 põhineb 15° idapikkuse meridiaanil. 9.4° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 38 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:38, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC+1 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 12 t 29 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 11 t 45 min. Nende vahe on 44 minutit. Mõne kraadi kaugusel ekvaatorist ei muutu päeva pikkus aasta jooksul peaaegu üldse.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Benin City tõuseb päike kõige varem 25. mai kell 06:21, kõige hilisem loojang saabub aga alles 18. juuli kell 18:57. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Benin City kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 21 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Benin City (Nigeeria) on Africa/Lagos, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+1.
Linna Benin City hinnanguline rahvaarv on umbes 1,8 mln, geograafilised koordinaadid on 6.34°N, 5.62°E.
Linnas Benin City on pikimal päeval 12 t 29 min ja lühimal 11 t 45 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 7 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Benin City umbes kell 12:38 standardajas UTC+1, sest linn asub 9.4° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Üle kümne tuhande kilomeetri pikkuste saviseintega kuningriik: Umbes 800–1400 ehitatud Benini müürid ja vallikraavid tegid mõnede arheoloogide hinnangul kogu kuningriigis kokku umbes 16 000 kilomeetrit mullatööd – see on tõenäoliselt suurim enne masinaajastut ehitatud muldvall.