| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00N | +5 t | Alates 25. okt on +4 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00N | +6 t | Alates 25. okt on +5 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00N | +8 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00N | +13 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00N | +14 t | Alates 4. okt on +15 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00 | ±0 t | Alates 1. nov on −1 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00 | −3 t | Alates 1. nov on −4 t |
Pointe-à-Pitre (Guadeloupe) kasutab ajavööndit UTC−4. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−4 — suveaega ei kasutata. Linnades Pointe-à-Pitre ja New York on praegu sama kellaaeg. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 9 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–18:00 (Pointe-à-Pitre) vastab ajale 09:00–18:00 (New York). Linnade Pointe-à-Pitre ja London ajavahe on 5 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 4 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–13:00 (Pointe-à-Pitre) vastab ajale 14:00–18:00 (London). Linnade Pointe-à-Pitre ja Tokyo ajavahe on 13 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Caracas, La Paz, Santo Domingo. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Pointe-à-Pitre ja sealt tagasi.
Linnas Pointe-à-Pitre (Guadeloupe) elab umbes 15 tuh inimest. Täna on umbes 12,0 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 05:56, loojang kell 17:56. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC−4 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 16° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Guadeloupe
Pealinn
Basse-Terre
Manner
Põhja-Ameerika
Ajavöönd
AST · America/Guadeloupe
Geograafilised koordinaadid
16,24° p.l., 61,53° l.p.
Ametlik valuuta
EUR (€)
Rahvusvaheline suunakood
+590
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Prantsuse
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Guadeloupe on kaks saart, mida eraldab kitsas kanal, mis annab sellele liblika kuju – üks tiib on lubjakivi ja lame, teine vulkaaniline ja mägine, kusjuures La Soufrière tõuseb 1467 meetrini.
Kell: Pointe-à-Pitre järgib UTC−4 ja on osa Euroopa Liidust, kasutades eurot umbes 6700 km kaugusel Brüsselist.
Pointe-à-Pitre asub 61.5° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC−4 põhineb 60° läänepikkuse meridiaanil. 1.5° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 6 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:06, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC−4 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 13 t 6 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 11 t 10 min. Nende vahe on 1 t 56 min. Troopikas püsib päeva pikkus aasta ringi kitsas vahemikus.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Pointe-à-Pitre tõuseb päike kõige varem 4. juuni kell 05:33, kõige hilisem loojang saabub aga alles 9. juuli kell 18:43. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Pointe-à-Pitre kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 22 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Pointe-à-Pitre (Guadeloupe) on America/Guadeloupe, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC−4.
Linna Pointe-à-Pitre hinnanguline rahvaarv on umbes 15 tuh, geograafilised koordinaadid on 16.24°N, 61.53°W.
Linnas Pointe-à-Pitre on pikimal päeval 13 t 6 min ja lühimal 11 t 10 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 8 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Pointe-à-Pitre umbes kell 12:06 standardajas UTC−4, sest linn asub 1.5° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Liblikujuline saar: Guadeloupe on kaks saart, mida eraldab kitsas kanal, mis annab sellele liblika kuju – üks tiib on lubjakivi ja lame, teine vulkaaniline ja mägine, kusjuures La Soufrière tõuseb 1467 meetrini.