| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | −4 t | Alates 25. okt on −5 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | −3 t | Alates 25. okt on −4 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | −1 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +4 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +5 t | Alates 4. okt on +6 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −9 t | Alates 1. nov on −10 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −12 t | Alates 1. nov on −13 t |
Hiiva (Usbekistan) kasutab ajavööndit UTC+5. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 — suveaega ei kasutata. Linnade Hiiva ja New York ajavahe on 9 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga New York üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Linnade Hiiva ja London ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 13:00–18:00 (Hiiva) vastab ajale 09:00–14:00 (London). Linnade Hiiva ja Tokyo ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga Tokyo umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–14:00 (Hiiva) vastab ajale 13:00–18:00 (Tokyo). Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Karachi, Astana, Lahore. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Hiiva ja sealt tagasi.
Linnas Hiiva (Usbekistan) elab umbes 93 tuh inimest. Täna on umbes 11,8 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:54, loojang kell 18:42. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 41° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Pealinn
Taškent
Manner
Aasia
Ajavöönd
UTC+5 · Asia/Tashkent
Geograafilised koordinaadid
41,38° p.l., 60,36° i.p.
Ametlik valuuta
UZS (soʼm)
Rahvusvaheline suunakood
+998
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Usbeki
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Itchan Kala, Khiva sisemüüriga ümbritsetud linn on ümbritsetud umbes 10 meetri kõrguste telliskivimüüridega ja see oli üks esimesi paiku Nõukogude Liidus, mis 1990. aastal UNESCO nimekirja kanti. See oli karavanide viimane peatus enne kõrbe ületamist Iraani.
Kell: Khiva hoiab UTC+5. Selle Kalta Minori minarett pidi olema islamimaailma kõrgeim ja peatus khaani surma ajal 29 meetri kõrgusel.
Hiiva asub 60.4° idapikkusel. Linna ajavöönd UTC+5 põhineb 75° idapikkuse meridiaanil. 14.6° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 59 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:59, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC+5 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 15 t 10 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 9 t 11 min. Nende vahe on 5 t 59 min. See on laiusvöönd, kus suve- ja talveõhtute erinevus on kõige ilmsem.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Hiiva tõuseb päike kõige varem 15. juuni kell 05:24, kõige hilisem loojang saabub aga alles 29. juuni kell 20:36. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Hiiva kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 28 minutit ja pööripäeva ajal kuni 34 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Hiiva (Usbekistan) on Asia/Tashkent, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+5.
Linna Hiiva hinnanguline rahvaarv on umbes 93 tuh, geograafilised koordinaadid on 41.38°N, 60.36°E.
Linnas Hiiva on pikimal päeval 15 t 10 min ja lühimal 9 t 11 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 13 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Hiiva umbes kell 12:59 standardajas UTC+5, sest linn asub 14.6° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Müüriga ümbritsetud linn, säilinud tervik: Itchan Kala, Khiva sisemüüriga ümbritsetud linn on ümbritsetud umbes 10 meetri kõrguste telliskivimüüridega ja see oli üks esimesi paiku Nõukogude Liidus, mis 1990. aastal UNESCO nimekirja kanti.