| Linn | Kohalik aeg | Vahe | Järgmine sündmus |
|---|---|---|---|
| London Ühendkuningriik | 01:00 | +1 t | Alates 25. okt on ±0 t |
| Berliin Saksamaa | 02:00 | +2 t | Alates 25. okt on +1 t |
| Dubai Araabia Ühendemiraadid | 04:00 | +4 t | |
| Tokyo Jaapan | 09:00 | +9 t | |
| Sydney Austraalia | 10:00 | +10 t | Alates 4. okt on +11 t |
| New York Ameerika Ühendriigid | 20:00K | −4 t | Alates 1. nov on −5 t |
| Los Angeles Ameerika Ühendriigid | 17:00K | −7 t | Alates 1. nov on −8 t |
Sama ajavöönd teie asukohaga.
Abidjan (Elevandiluurannik) kasutab ajavööndit UTC+0. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+0 — suveaega ei kasutata. Linnade Abidjan ja New York ajavahe on 4 tundi. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga New York umbes 5 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 13:00–18:00 (Abidjan) vastab ajale 09:00–14:00 (New York). Linnade Abidjan ja London ajavahe on 1 tund. Tavapärane tööaeg (9–18) kattub linnaga London umbes 8 tundi päevas. Hea aeg ühenduse võtmiseks: 09:00–17:00 (Abidjan) vastab ajale 10:00–18:00 (London). Linnade Abidjan ja Tokyo ajavahe on 9 tundi. Tavapärased tööajad ei kattu linnaga Tokyo üldse, seega vajavad koosolekud ühel poolel varajast või hilist aega. Samas ajavööndis on ka sellised linnad nagu Reykjavík, Casablanca, Accra. Neid ajavahesid arvestades on lihtsam planeerida kõnesid või reise linna Abidjan ja sealt tagasi.
Linnas Abidjan (Elevandiluurannik) elab umbes 5,6 mln inimest. Täna on umbes 12,1 tundi päevavalgust: päikesetõus kell 06:03, loojang kell 18:08. See ajavöönd püsib aasta ringi UTC+0 — suveaega ei kasutata. Asub põhjapoolkeral, umbes 5° ekvaatorist põhja pool. Liiklus toimub paremal pool
Lipp
Elevandiluurannik
Pealinn
Yamoussoukro
Manner
Aafrika
Ajavöönd
GMT · Africa/Abidjan
Geograafilised koordinaadid
5,36° p.l., 4,01° l.p.
Ametlik valuuta
XOF (CFA)
Rahvusvaheline suunakood
+225
Liikluse suund
paremal
Poolkera
Põhja
Ametlik keel
Prantsuse
Mõõtmissüsteem
meetriline
Kas teadsite?
Abidjan on ehitatud Ébrié laguuni ümber ja ühendatud sildadega ning selle Püha Pauluse katedraal riputatakse ühe kaldus pülooni külge terastrossidega – projekteeris Aldo Spirito ja pühitses sisse Johannes Paulus II 1985. aastal.
Kell: Abidjan hoiab UTC+0. Côte d'Ivoire toodab ligikaudu 40% maailma kakaost, millest suur osa väljub selle sadama ja maailma suurima kakaosadama San-Pédro kaudu.
Abidjan asub 4.0° läänepikkusel. Linna ajavöönd UTC+0 põhineb nullmeridiaanil (0°). 4.0° vahe tähendab, et kell käib päikesest umbes 16 minutit ees: päikeseline keskpäev saabub umbes kell 12:16, mitte kell 12.00. Ajavöönd püsib aasta ringi UTC+0 peal — suveaega siin ei kasutata.
2026. aasta pikim päev on 22. juuni: 12 t 26 min päevavalgust. Lühim on 22. detsember: 11 t 49 min. Nende vahe on 37 minutit. Mõne kraadi kaugusel ekvaatorist ei muutu päeva pikkus aasta jooksul peaaegu üldse.
Kõige varasem päikesetõus ja kõige hilisem loojang ei lange pikimale päevale. Linnas Abidjan tõuseb päike kõige varem 24. mai kell 06:01, kõige hilisem loojang saabub aga alles 20. juuli kell 18:34. Neid lahutab ajavõrrand: Maa elliptiline orbiit ja telje kalle nihutavad päikeselist keskpäeva aasta jooksul mõne minuti võrra edasi-tagasi.
Pärast päikeseloojangut püsib taevas veel mõnda aega valge. Linnas Abidjan kestab tsiviilhämarik võrdpäevsuse ajal umbes 21 minutit.
Kõik selle osa väärtused on arvutatud linna enda laius- ja pikkuskraadi ning IANA ajavööndi põhjal NOAA päikesealgoritmidega (Spencer, 1971), täpsusega umbes ±2 kaareminutit alla 65° laiuskraadi.
Ametlik ajavöönd linnas Abidjan (Elevandiluurannik) on Africa/Abidjan, mille praegune nihe UTC suhtes on UTC+0.
Linna Abidjan hinnanguline rahvaarv on umbes 5,6 mln, geograafilised koordinaadid on 5.36°N, 4.01°W.
Linnas Abidjan on pikimal päeval 12 t 26 min ja lühimal 11 t 49 min päevavalgust; aasta keskmine on 12 t 7 min päevas.
Päikeseline keskpäev saabub linnas Abidjan umbes kell 12:16 standardajas UTC+0, sest linn asub 4.0° kaugusel oma ajavööndi aluseks olevast meridiaanist.
Laguunilinn kaablite katedraaliga: Abidjan on ehitatud Ébrié laguuni ümber ja ühendatud sildadega ning selle Püha Pauluse katedraal riputatakse ühe kaldus pülooni külge terastrossidega – projekteeris Aldo Spirito ja pühitses sisse Johannes Paulus II 1985.